Võrreldes eelmiste aastatega on Antarktika kohal asuv osooniauk tänavu vähenenud – seda eelkõige tänu möödunud soojale talvele.

“Praeguse osooniaugu suurus on 25 miljonit ruutkilomeetrit,” ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jaan Saar. “Sellest väiksem on lõunapooluse kohal osooniauk olnud 2002. ja 2004. aastal.”

Osooniaugu vähenemine on tingitud keskmisest soojematest õhutemperatuuridest, mis jõudsid isegi Antarktika kõrgematesse õhukihtidesse. “Kuigi ka osooni vähendavate gaaside hulk Antarktika stratosfääris väheneb 1% võrra aastas, ei ole see paraku veel oma mõju avaldanud ehk osoonikihi taastumisele kaasa aidanud,” märkis Saar.

Saare sõnul on stratosfääris isegi sedavõrd suurtes kogustes kloori ja broomi, et need võivad osoonikihi 14-21 kilomeetri kõrgusel täielikult hävitada. “Osooniaugu suurenemine võib jätkuda veel järgmise kümnendi või kahe jooksul. Kuid ilmastikutingimused muutuvad aastast aastasse ning see võib mõjutada osooniauke vähenemise suunas,” lisas Saar.

Lõunapooluse kohal on sel aastal osoonikihi paksuseks mõõdetud vähem kui 220 ühikut. Eestis oli selle suve kõige madalam näitaja 15. augustil 266 ühikut. Tavapärane osoonikihi paksus Eesti kohal on 385 ühikut.

Osoonikihi paksus on eriti oluline kevadel ja suvel, kui päike paistab kõrgelt ja õhuke osoonikiht laseb läbi ohtlikult palju ultraviolettkiirgust.