Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile energiatõhususe direktiivi ülevõtmise eelnõu, mille eesmärk on vältida tarbetut energiakulu nii avalikus kui ka erasektoris.
„Kõige soodsam energia on kulutamata energia. Kütusehindade hüpped näitavad, et peame targemalt juhtima inimeste ja ettevõtete kulude riske. Mida rohkem tarbime ja sõltume imporditud energiast, seda suurem on surve uute suurinvesteeringute tegemiseks energiatootmisseja -võrku. Ületarbimine kajastub nii otseselt kui kaudselt meie inimeste igakuistel arvetel. Energiasääst ja taastuvenergiale üleminek aitavad hoida hinnad stabiilsemad, tugevdada energiajulgeolekut ning suurendada Eesti sõltumatust,“ ütles elukeskkonna jaringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Eesti võttis 2023. aastal eesmärgi säästa aastate 2021–2030 peale kokku 21,28 teravatt-tundi energiat. Ilma sellise kokkuhoiuta tuleks investeerida võrreldes tänaste plaanidega veel suure elektrijaama jagu tootmisse ja sellega seotud taristusse.
Eelnõu kirjeldab, millistes sektorites, kelle poolt ja milliste tegevustega eesmärk saavutatakse. Energiasäästu annavad näiteks hoonete rekonstrueerimine, transpordi elektrifitseerimine, ettevõtete energia- ja ressursitõhususe parandamine, juba kehtivad maksumeetmedning mitmed muud tegevused. Eesmärk on hoida tänapäevaseid mugavusi targema tarbimisega, vähendades samal ajal ebamõistlikku raiskamist ja rahakulu.
Eeskätt tuleb vähendada avaliku sektori tarbimist - seda tehakse igal aastal 1,9 protsendi ulatuses, jätkates seejuures eelkõige hoonete energiatõhususe parandamist. Riik toetab seda praegu kohalike omavalitsuste energiatõhususe ja säästvale ühistranspordileülemineku toetustega.
Ettevõtetele tähendab energiatõhususe parandamine väiksemaid kulusid ja paremat konkurentsivõimet. Energiaauditi kohustus jääb alles, kuid senise ettevõtte suuruse asemel lähtutakse edaspidi energiatarbimisest, et energiakulu vähendamise teadlikkus jõuaks eelkõigesuurima säästupotentsiaaliga ettevõteteni. Kohustus puudutab ettevõtteid, kes tarbivad energiat aastas üle 2,77 gigavatt-tunni.
Kõige suurema energiatarbimisega ettevõtetes võetakse kasutusele targad energiajuhtimissüsteemid. Energia- ja ressursitõhususe investeeringute tegemisel pakub riik lisatuge, näiteks toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus viimases taotlusvoorus ettevõtteid 30miljoni euroga.
Kuni 2027. aastani on suurem osa direktiivist tulenevate eesmärkide täitmiseks vajalikest meetmetest ja rahastusest olemas, mis tagab kokkuhoidu 15,3 teravatt-tundi. „Järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimistel seisab Eesti selle eest, et energiatõhususeinvesteeringud oleksid jätkuvalt fookuses. Direktiivi ülevõtmine Eesti õigusse ning selgem ülevaade eri sektorite energiasäästu eesmärkidest ja vajalikest tegevustest annavad parema aluse ka Eesti rahastusvajaduste põhjendamiseks,“ märkis Jaanisoo.
Euroopa Komisjon on alustanud avalikku konsultatsiooni järgmise kümnendi energiatõhususe poliitika kujundamiseks. Eesti toetab Euroopa Liidu energiatõhususe eesmärke ka pärast 2030. aastat, kuid peab oluliseks, et liikmesriikidele jääks nende täitmisel piisavpaindlikkus. Samuti tuleb arvestada majandusliku mõistlikkuse ja tehnoloogiliste arengutega, keskendudes praktilistele kulusäästu lahendustele.
Allikas: Kliimaministeeriumi 31.07.2026 pressiteade
