Pargis valgustatakse atraktiivne lehisegrupp ja Tallinna jämedaim, u 700-aastane tamm.

Pimedal ajal põnevate valgus- ja varjumängude pakkumiseks saab osa Kadrioru pargi puid sel aastal esimest korda eraldi valgustuse.

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on puude valgustamine seotud eelkõige pargikujunduse emotsionaalse poolega, milleks valitakse välja kas mõni atraktiivne puudegrupp, üksik eriline või mõni graafilise disainiga puu. Lisaks visuaalsele efektile võiks sellisel puul olla sümboolne tähendus. “Oleks ju lahe, kui inimesed ütleks: saame pargis kokku selle valgustatud puu juures,” arvas Järve.

Kadriorus valgustatakse tänavu ära Peeter I maja juures asuv lehisegrupp ja Tallinna jämedaim tamm, millel on vanust u 650–720 aastat ja laiust üle viie meetri.

Punastest lehtedest sinised

Tamm valiti Järve sõnul välja mitmel põhjusel. Tamme teevad eriliseks selle vanus ja suurus ning asjaolu, et Tallinna puhul on tegemist tamme kõige põhjapoolsema kasvualaga, mistõttu saab puuokste graafilise liikumise järgi välja lugeda eri aastate mõjusid. “Kui olid külmad kevaded, on oksad kiduramad ja rohkem puu ligi, soojal ajal vastupidi,” rääkis Järve.

Tüve jämeduse ja okste põneva graafika rõhutamiseks paigaldatakse topelttugeva klaasiga lambid maa sisse, et valgus kiirguks puule alt üles. Lehisegrupi puhul on valgustus kõrgemal masti otsas, kus kaks või kolm suuremat lampi on suunatud puudele.

Järgmine aasta jätkub töö pargi kirdetiigi juures, kus eraldi valgustuse saab saarepuu ja Jaapani aia rajamisega muutub põhjalikult kogu sealne valguskujundus.

“Kui mujal maailmas kasutatakse selliseid lahendusi fantastiliselt palju, siis meie astume selles vallas alles esimesi arglikke samme,” lausus Järve ja lubas edaspidigi põnevaid lahendusi. Üks efektne võimalus on valgustuse paigaldamine puu taha, nii et välja joonistuvad üksnes puu kontuurid. “Seda saaks väga hästi ära kasutada roosiaia juurde viivate elupuude puhul.”

Teine maailmas levinud lahendus on puude valgustamine värviliste lehtedega. Selle tulemusel muudavad lehed värvi, näiteks punased lehed paistavad sinisena.

Tallinna linnaaednik Liis Valk möönis samuti,  et Eestis on piisavalt palju pimedat aega, et pakkuda välja igasugu huvitavaid ideid puude-põõsaste valgustamiseks. “Seda, mida eksponeerida, on ju enam kui küll,” hindas Valk.

Puude ja pargi ringtee valgustustööd saavad valmis kahe nädala jooksul.

Pargi puudest ilmub uus infovoldik

•• Lisaks Kadrioru pargi rosaariumi infovoldikule antakse lähiajal välja brošüür põnevamatest ja vanimatest pargi puudest.

•• Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on varem proovitud ka suuremate infostendidega, mis ei osutunud kuigi otstarbekaks. “Üks selline oli rosaariumi juures, aga kui külastaja loeb alguses stendi ja pärast tahab selle järgi midagi üles leida, võib kõigi nende 17 sordi seas orienteerumine veidi keeruliseks osutuda ja ta unustab vahepeal juba ära, mida ta näha tahtis,” naeris Järve.

•• Käepärasel infovoldikul tutvustatakse pargi vanimaid puid ja neid puid, mis kasvavad ainult Kadrioru pargis, või on võõrsilt esimest korda just sinna toodud – nimetatakse nende asukoht ja jutustatakse parki jõudmise lugu. Järve usub, et selline kaardiga mööda parki ringiliikumine ja huvitavate puude ülesotsimine toob pargis jalutamisele ka veidi põnevust juurde.

•• Pargi huvitavamatest puudest  nimetab Järve valget mändi, mandžuuria pähklipuud, hõbevahtrat, hõbepaplit, kollast arukaske, mägivahtraid, punast lehist ja leinatamme.

••  Voldikuid saab edaspidi võtta pargi infopunktist.