Eesti Maaülikooli teadlaste ekspeditsioon Gröönimaale ja Fääri saartele näitas, et ohtlikku ja seni ravimatut lõhilaste neeruhaigust põhjustav parasiit on levinud märksa enam põhja poole, kui seni teadaoli. Kliima soojenedes võib sellest kujuneda tõsine oht seni heas seisundis olnud lõhilaste populatsioonidele.
Ajakirjades Polar Biology ja Journal of Fish Diseases avaldatud teadusuuringutes analüüsis Eesti Maaülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm esmakordselt lõhe-neerueoslikulevikut Gröönimaa ja Fääri saarte jõgedes. Selleks uuriti molekulaargeneetiliste meetoditega forelli, Arktika paalia ja lõhe neeruproove, et hinnata parasiidi esinemist ja levikut.
Üks tuntumaid temperatuurist sõltuvaid lõhilaste haigusi on vohandiline neeruhaigus (inglise keeles proliferative kidney disease ehk PKD), mida põhjustab mikroskoopiline parasiit lõhe-neerueoslik (Tetracapsuloides bryosalmonae). See nakatab mitmeid kõrgelt hinnatud lõhilasi, sealhulgas Atlandi lõhet, forelli, vikerforelli, harjust ja Arktikapaaliat, kahjustades eelkõige noorkalu. Haigus avaldub tavaliselt siis, kui veetemperatuur püsib pikemat aega üle 15 °C, põhjustades neerukahjustusi, kehvveresust ja sageli ka suurt suremust.
Mitmes Kesk-Euroopa riigis on vohandilist neeruhaigust seostatud lõhilaste, eriti jõeforelli asurkondade märgatava kahanemisega. Teadlaste hinnangul võib kliima edasine soojenemine suurendada haiguse puhangute riski ka seni külmades jaheas seisundis olnud lõhilaste jõgedes. Samal ajal on parasiidi levikust põhjapoolsetel aladel seni vähe teada.
Saadud tulemused üllatasid teadlasi. Fääri saartel uuritud kuueteistkümnest ojast puudus parasiit vaid kahes ning ülejäänutes oli nakatunud enamik kalu. „Kuigi Fääri saared on üks Euroopa kõige isoleeritumaid saarestikke, oli parasiit sealsetesjõgedes üllatavalt laialt levinud. Varem olime seda haigustekitajat leidnud Põhja-Norras, kuid nii ulatuslikku levikut Fääri saartel me ei osanud oodata,“ tõdes Eesti Maaülikooli teadur Magnus Lauringson.
Üllatavad olid ka Gröönimaa uuringutulemused. Nuuki (kohaliku nimega Nuup Kangerlua) fjordi piirkonnas leiti parasiiti kuuest uuritud jõest neljas. Eriti tähelepanuväärne oli avastus Gröönimaa ainsas Atlandi lõhe asurkonnas, kus parasiidigaolid nakatunud kõik uuritud lõhed ning ligi kaks kolmandikku Arktika paaliatest. „Gröönimaa leiud laiendavad oluliselt meie teadmisi lõhe-neerueosliku levikust. Seni puudusid andmed, et lõhe-neerueoslik suudaks püsivalt esineda nii arktilistes oludes,“ ütlesLauringson.
Lõhe-neerueosliku DNA analüüs näitas, et nii Gröönimaal kui ka Fääri saartel leitud haigustekitajad on geneetiliselt peaaegu identsed Euroopa omadega. „Kuigi Gröönimaa asub geograafiliselt lähemal Põhja-Ameerikale, viitab parasiidi geneetilinesarnasus võimalikule Euroopa päritolule,“ selgitas uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli teadur Lilian Pukk.
„Meie ekspeditsiooni tulemused aitavad asetada lõhe-neerueosliku leviku laiemasse kliimamuutuste konteksti. Kuna temperatuur mõjutab paljude haigustekitajate levikut ja elutsüklit, on oluline mõista, kuidas põhjapoolsemad asurkonnad võivadmuutuvates keskkonnatingimustes reageerida,“ ütles Lauringson ja rõhutas seejuures, et lõhe-neerueoslik ei nakata inimesi ning nakatunud kala söömine on inimesele täiesti ohutu.
Uuringuid rahastasid Euroopa Liidu programm INTERACT III (Horizon 2020 grandileping nr 871120) ning Eesti Teadusagentuur (PSG849 ja PRG3078). Tööde läbiviimiseks vajaliku varustusega toetas Vision Fly Fishing.
Allikas: Eesti Maaülikooli 31. juuli 2026 pressiteade
