Kolmepäevane suveretk Kuramaale ja Väike-Leedu rannikule
20.08.2026 - 22.08.2026
Iseseisvuse taastamise päeval algab meie kolmepäevane suveretk Läti ja Leedu kaunimatesse kohtadesse Jurmalasse, Sabilesse, Kuldigasse, Liepajasse, Palangasse, Klaipedasse ja Kura säärele.
Kuramaal külastame teel Liepajasse Pūre külas Abava jõe ääres endist mõisasüdant, kus asub kohaliku šokolaaditehase Pūre Chocolate šokolaadimuuseum ja tehasepood. Poest on võimalik osta Baltimaades ja mujalgi kõrgelt hinnatud šokolaaditrühvleid paljude erinevate täidiste ja naturaalsete lisanditega.
Sõidame läbi Abava jõe ääres asuva Sabile viinamäe, kus asub Guinessi rekordite raamatu andmetel kõige põhjapoolseim avamaal kasvav viinamarjaistandus maailmas. See sai alguse Kuramaa hertsogiriigi valitseja Jakob Kettleri võimu ajal 17. sajandil.
Külastame vana Kuramaa keskust ja hansalinna Kuldīgat. Kuldīga on Kuramaa ja kogu Läti pärl, mida peetakse üheks kõige ilusamaks Baltimaade väikelinnaks. Kuldīgat on nimetatud Läti Veneetsiaks, sest linna läbiv Alekšupīte jõgi voolab otse majade vahel. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu. Vanalinn oma 13. sajandile iseloomulike kitsaste tänavate ja 17.–19. sajandist pärit hoonestusega kuulub UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja.
Kuldīgas näeme vana punastest tellistest silda üle Venta jõe, mis on üks pikimaid taolisi Euroopas. Sillalt võib vaadelda aga Euroopa kõige laiemat Venta juga.
Õhtuks jõuame Kuramaa sadamalinna Liepājasse, kuhu jääme ööbima. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn muljetavaldava ajalooga. See on jätnud jälje linna arhitektuuripärandile ja miljööle. Liepāja on pealinna Riia järel teine linn Lätis, kus leidub tähelepanuväärset juugendstiilis arhitektuuripärandit. Kuid Liepāja võib Riia kõrval uhkustada ka moodsa arhitektuuri näidistega, nagu kontserdimaja „Lielais dzintars“.
19. sajandi lõpul oli Liepāja oluline tööstuslinn. 1890. aastal rajati Karosta linnaossa sõjasadam, mille juurde kuulusid ka kindlustused sadamataristu kaitseks. Enne esimest maailmasõda sõitsid sealt Põhja-Ameerikasse liinilaevad. Aastal 1899 avati Liepājas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev trammiliiklus. Seetõttu nimetatakse Liepājat ka Baltimaade trammipealinnaks.
Teisel päeval suundume Väike-Leedu keskusesse Klaipedasse (saksa keeles Memel). Klaipeda on rahvaarvult Leedu kolmas ja Baltimaade viies linn. Ajalooliselt elasid sellel rannikualal balti hõimud. 1251. aastal hõivas Saksa ordu Sambija poolsaare Klaipėda vastas ja rajas Klaipėda kohale kindluse, mida hakati nimetama Memeliks.
Memel oli Napoleoni sõdade ajal lühikest aega isegi Preisimaa ajutine pealinn. 1923. aastal läks Memeli piirkond, mida tuntakse ka Väike-Leedu ajaloolise piirkonnana, autonoomses staatuses Leedu koosseisu ja linna ametlikuks nimeks sai Klaipeda. 22. märtsil 1939 loovutas Leedu Klaipėda piirkonna Saksamaale pärast välisminister Joachim von Ribbentropi esitatud ultimaatumit. 23. märtsi varahommikul saabus linna Adolf Hitler, kes kõneles kohaliku teatri rõdult rahvale. Linna ametlikuks nimeks sai taas Memel. Pärast Natsi-Saksamaa lüüasaamist Teises maailmasõjas anti Klaipėda Leedule tagasi.
Klaipėdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. Klaipedas külastame meremuuseumi ja selle juures asuvat delfinaariumi, mis on ainus koht Baltimaades, kus saab vaadata efektset delfiinide etendust. Meremuuseum on Leedu kõige külastatavam muuseum.
Teeme jalutuskäigu Klaipeda vanalinnas.
Seejärel teeme ringkäigu Kura säärel, kus asuvad luited on Läänemere ranniku ühed kõrgeimad. Kura säär kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kura säär on ligi 100 km pikkune ja kõige laiemas kohas vaid 4 km laiune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest. Pärast teise maailmasõja lõppu kuulub sellest kitsast maismaaribast üks pool (põhjaosa) Leedule ja teine pool (lõunaosa) Venemaale (Kaliningradi oblast). Mõlemas riigis on loodud poolsaart hõlmavad rahvuspargid.
Ringkäigul Kura säärel näeme liikuvaid luiteid. Samuti Juodkrantė maalilist kuurortit, mis 19. sajandi keskel muutus väga populaarseks Preisimaa ja Saksamaa elanike seas ja kus hakati kaevandama merevaiku ning Leedu kõige läänepoolsemat asulat Nidat, mille ümbruses on suurimad luited (kõrgeim neist 67 m). Omal ajal puhkasid Nidas Thomas Mann, Jean-Paul Sartre jt.
Enne ööbimispaika Liepājasse tagasijõudmist külastame ka Leedu tähtsaimat merekuurorti Palangat.
Leedu-Läti 1921. aasta piirilepinguga Kuramaa kubermangust Leedu Vabariigi koosseisu läinud Palanga oli noorele riigile ainus väljapääs merele. Seetõttu arenes kiiresti edasi kuurort, mis oma 18 km pikkuse liivaranna, kordumatu rannapromenaadi, arvukate kohvikute ja merevaigumuuseumiga on muutunud kultusliku hõnguga suvituskohaks.
Kolmanda päeva hommikul vaatame ringi Liepājas ja seejärel asume koduteele. Tagasiteel teeme söögi- ja supluspeatuse Jurmalas.
Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel.
Buss väljub Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) eest reedel 20.08.2026 kell 7.00, tagasi Tallinnas laupäeval 22.08.2026 kell 23.30
Sõidu hind 295 eurot. Hind sisaldab hotelli koos hommikusöökidega Liepajas, Leedu Meremuuseumi ja Delfinaariumi piletit.
Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.
Oma sõitudele ootame rõõmsameelseid ja toredaid inimesi, kes on valmis koos meiega avastama uusi kauneid paiku.
Pass või ID kaart kaasa.
Liituda saab ka Pärnust.
Saadame kinnituse ja arve.
Allikas: Looduse Omnibussi teade
