Saare-salehundlane leiti Ida-Ungaris – tegemist on selle karantiinse taimekahjustaja esmaleiuga Euroopa Liidus. Lisaks tuvastati kolle ka Slovakkias, mis on Ungari leiust ca 120 km kaugusel. Ungari ja Slovakkia piirnevad Ukrainaga, kus saare-salehundlane on teadaolevalt levinud Luganski ja Harkivi oblastis ning Kiievi linnas. Antud piirkondades on oht, et putukkahjurid võivad transpordivahenditele kinnitudes kaasa liikuda ja seeläbi oma leviala suurendada.

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul on väga tõenäoline, et ohtlik kahjur levis Ungarisse ja Slovakiasse Ukrainast. „On tõenäoline, et kahjur jõudis Kesk-Euroopasse Ukrainast saastunud saare puiduga, nt küttepuude või saematerjaliga. Samas pole välistatud ka tiheda raudtee- ja maanteetranspordi tõttu liiklusvahendite külge kinnitumine ning n-ö hääletajana kaasa liikumine,“ selgitas Metsman levikuteid. Saare-salehundlane on levinud veel Venemaal ja Valgevenes.

Ungari ja Slovakkia on kasutusele võtnud kõik abinõud. „Kollete piirkonda on riputatud täiendavaid feromoonpüüniseid sh Ukrainaga külgnevate piiripunktide lähedusse, et teha piiritlevat seiret saastunud ala suuruse väljaselgitamiseks. Kuna saare-salehundlase puhul on tegemist karantiinse taimekahjustajaga, siis saastunud puud ning nendest vähemalt 100 meetri raadiuses paiknevad saared tuleb kolde likvideerimiseks hävitada ning saastunud alast 10 km raadiuses tuleb läbi viia intensiivset seiret, et tuvastada veel võimalikke koldeid kui neid peaks olema,“ kirjeldas Metsman.

Ohustatud on ka Eesti

Eestis on saare-salehundlase poolt ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. “Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,“ rõhutab Metsman.

Eestis pole karantiinset saarepuude kahjurit leitud, kuid lähim kolle asub Peterburi piirkonnas. „Viime igal aastal koostöös Keskkonnaagentuuriga juunist kuni augustini läbi iga-aastast saare-salehundlase seiret. Eesmärgiks on kahjuri varajane avastamine, sest ainult siis võib olla veel võimalik tema levikut pidurdada,“ selgitas Metsman. Saare-salehundlase seiret tehakse Harju-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal.

Tuleb olla tähelepanelik, et ohtlik kahjur transpordivahenditega pahaaimamatult siia ei jõuaks. „Nii reisidel kui ka kaubavedude puhul tuleb kindlasti tõsiselt võtta asjaolu, et mardikad võivad kaasa tulla kas transpordivahendite sees või küljes. Elus mardika tuvastamisel püüa ta kinni ja sulge kinnisesse nõusse ning teavita koheselt Põllumajandus- ja Toiduametit,“ juhendab Metsman.

Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, et vältida kahjuri levikut kaubavahetuse kaudu ning selline materjal kuulub EL-i sisseveol taimetervise kontrollile.

Saare-salehundlase varajaseks avastamiseks kutsume kõiki inimesi kaardistama saarepuude asukohti üle Eesti ning samal ajal vaatlema puid kahjustustunnuste osas. Kaardistamisel osalemiseks lae oma nutiseadmesse rakendus PlutoF GO ning salvesta õues liikudes saarepuude asukohad projekti “Saarepuude kaardistamine” alla. Rohkem infot saare-salehundlase kaardistamise kohta leiad siit.

Lisainfot saare-salehundlase kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 23.07.2026 pressiteade