Kevadel maaülikooli kasutusse läinud Rõhu katsekeskuses on suvega vanale põllulapile tekkinud hiigelovaalikujulised jalgrajad. Radade äärde valmib kahe-kolme aastaga kõigile avatud iluaed.

Maaülikooli maastikuarhitektuuri lektor Kadri Maikov, kelle idee järgi iluaed rajatakse, näitas, et juba on kõnniteede äärde kasvama pandud paari meetri kõrgused pärnad ja punased vahtrad, mille istutamisel aitasid kaasa ka kõrgkooli kolm rektorikandidaati.

Ovaalide sisse aga rajatakse erinevaid püsikute kollektsioone, rosaarium ja suvelillede aiad. Muist kollektsioone tuuakse Rõhule maaülikooli endisest katseaiast Tartust Raja tänavalt, nende seas ka gladioolid, pojengid, elulõngad ja põõsasmaranad.

Tervendav aed

Maikovi jutust on aru saada, et tegu pole kaugeltki tavalise iluaiaga. Siin on igal sammul mõeldud näiteks vaegnägijatele ja ratastooliga liikuvatele inimestele, kelle jaoks rajatakse aeda värviefektidega purskkaev ja õpperada.

Umbes hektari suurusel alal saab Maikov aga realiseerida oma doktoritöö teema – tervendava aia. Teist sellelaadset Eestis ei olegi. Mujal maailmas rajatakse tervendavaid aedu näiteks haiglate juurde. Eestile lähim sellelaadne aed asub aga Rootsis.

Rõhule tulev tervendav aed on üles ehitatud peamiselt heliteraapiale – maastiku ja taimedega saab häält suunata ja võimendada või summutada, aga ka suunata tuult kõrrelisi kahistama või puulehti sahistama.

«Kui inimene on näiteks üle töötanud, otsib ta ikka seost loodusega,» räägib Maikov ja loodab, et kes kord on juba selles tervendavas aias jalutanud, tahab sinna ikka ja jälle tagasi tulla. Kusjuures iga kord leiaks ta aiast midagi uut.

Lisaks tavainimesele, kes saab aias käia patareisid laadimas, ootab Maikov tulevikus siia ka kuulmispuudega inimesi, kes kasutavad sisekõrva, et teadustöö jaoks jälgida nende reageeringuid looduslikele ja tehishelidele.

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti räägib instituudi teistestki plaanidest Rõhu aiaga – juba on rajatud siia energiavõsa ja viinamarjaistandus. Viimasest, muide, loodab ülikool saada paari aasta pärast materjali maaülikooli veini tegemiseks.

Uus õppehoone

Pea 30 hektari suuruses aias on piisavalt ruumi tudengite teaduskatseteks.

Loodava iluaia juurde ehitatakse veel uus õppehoone, kus peetakse loenguid ja tegeldakse teadustööga.

Kontrollitud tingimustes teaduskatsete läbiviimiseks ehitab ülikool aga oma endise peahoone, Kreutzwaldi 64 maja taha kaks 320 ruutmeetri suurust kasvuhoonet, kus saab taimede iseärasusi uurida aasta ringi.

Endise peahoone ruumid ehitatakse aga veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi laboritele sobivaks. Maja saab tuleval aastal ka kahekorruselise juurdeehitise.