Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu toetab regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase ettepanekut hinnata üle ebaseadusliku sissetungi eest loomapidamisettevõtetesse kehtivad karistused. Ühistu hinnangul on rangemad meetmed vajalikud, et vähendada loomataudide leviku riski ning kaitsta Eesti loomakasvatust. „Ainult rangete bioohutusnõuete järgimine ja võõraste isikute loomade juurde pääsemise takistamine aitab vältida suu- ja sõrataudi ning muude viirushaiguste jõudmist Eesti farmidesse,“ rõhutab ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Bulitko sõnul on bioohutus Eesti loomakasvatuse üks olulisemaid kaitsemehhanisme. Iga kontrollimatu sisenemine farmi ei tähenda üksnes omandiõiguse rikkumist, vaid kujutab endast reaalset ohtu loomade tervisele ja kogu loomakasvatussektorile. Samuti on Põllumajandus- ja Toiduamet korduvalt hoiatanud, et Euroopas levivate ohtlike loomataudide tõttu tuleb bioohutusnõudeid järgida senisest veelgi rangemalt ning iga kõrvalekalle võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.

„Loomakaitsjate selliseid tegevusi ei saa kuidagi nimetada vastutustundlikuks,“ ütleb Bulitko. „Kui inimene siseneb farmi ilma loata ning bioohutusreegleid järgimata, võib ta tahtmatult kaasa tuua taudi, mis levib kiiresti ja mille tagajärjed ulatuvad miljonitesse eurodesse. See ei ole loomade aitamine – see on nende ohtu seadmine.“

Tema hinnangul ei ole tegemist pelgalt ühe ettevõtte probleemiga. Loomataudi puhang võib halvata terve tootmisharu, kahjustada Eesti ekspordivõimekust ning mõjutada kogu toidutootmise toimimist. Eesti kogemus Aafrika seakatkuga näitab selgelt, kui suured võivad olla sellise kriisi tagajärjed – eelmisel aastal tuli Eestis hukata üle 62 000 sea ning tänaseks hinnatakse seakasvatussektori taastamise vajaduseks 75 miljonit eurot.

„Taudid ei küsi, millised olid inimese kavatsused. Piisab ühest bioohutusreeglite rikkumisest, et ohtu satuksid tuhanded loomad ning kogu ettevõtte tegevus. Selle tagajärjeks võivad olla massilised loomade hukkamised, ettevõtete sulgemised ja ulatuslik kahju kogu põllumajandussektorile,“ osutab Bulitko.

Seetõttu toetab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase ettepanekut hinnata üle ebaseadusliku sissetungi eest ette nähtud karistused ning vajaduse korral karmistada karistusseadustikku. Ühistu hinnangul on see vajalik, et tagada loomapidajatele tõhusam õiguslik kaitse, vähendada bioohutusriske ning ennetada olukordi, kus kontrollimata isikud pääsevad loomade juurde.

„Bioohutus ei ole üksnes iga loomapidaja isiklik vastutus, vaid kogu Eesti toidujulgeoleku küsimus. Mida selgem on ühiskonnale sõnum, et ebaseaduslikul sissetungil farmidesse on tõsised tagajärjed, seda paremini suudame kaitsta nii meie loomi, põllumajandust kui ka toidutootmist tervikuna,“ rõhutab Bulitko.

Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 17.07.2026 pressiteade