Keskkonnaamet kontrollis pesitsusrahust kinnipidamist 15. aprillist 15. juulini, keskendudes eelkõige kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele, kus peatati kõik raied kohe. Keskkonnaameti järelevalveinspektorid on kolme kuu jooksul peatanud kokku 17 raiet, sealhulgas 2 raiet kaitsealadel ja 8 raiet linnurohketes metsades. Võrreldes eelneva aastaga on peatamisi poole vähem.

Tänavu kehtib Eestis pesitsuse tippajal raierahu riigimetsades, kaitstavatel aladel ja linnurikastes metsades ehk kokku enam kui pooltes metsades. „Raierahu peetakse enamikus Eesti metsades. Ülejäänud, hõredama lindude asustustihedusega metsades kehtib ennekõike ettevaatusprintsiip ja metsamajandaja enda hoolsuskohustus. Hea meel on näha, et linnurikastes metsades oli pesitsusrahu rikkumisi varasemast vähem. Samuti näeme, et erametsades on kevadsuvine raieintensiivsus aasta-aastalt vähenenud ja on aasta keskmisega võrreldes väike. Sel aastal aitas sellele kaasa korralik ja hiline talv, mis võimaldas raietöid ajastada külmale ajale,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

Kokku peatas Keskkonnaamet 17 raiet, eelmisel aastal 35. Peatamiste arv langes nii linnurikastes kui hõredama lindude asustustihedusega metsades. „Valdav enamik metsamajandajaid järgib nõudeid ning arvestab oma tegevuses pesitsevate lindude vajadustega. Tunnustame metsamajandajaid, kes on pesitsusrahu järgimisse suhtunud vastutustundlikult,“ ütles Olav Avarsalu.

Keskkonnaameti järelevalveinspektorid on kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 3660 maaüksusel. Pesitsusrahu rikkumise tõttu on alustatud kokku 20 väärteomenetlust. Sel aastal on Keskkonnaametile laekunud 146 metsaraietel pesitsusrahuga seotud kaebust. 

Linnurikastes metsades loeb Keskkonnaamet pesitsuse tippajal tehtavat raiet pesade tahtlikuks hävitamiseks ning peatab pesitsuse tippajal linnurikastes metsades ja kaitsealadel kõik raied, lisaks alustatakse väärteomenetlus. Hõredama lindude asustustihedusega metsas on ametil õigus raied peatada siis, kui on olemas konkreetsed tõendid pesitsemise kohta.

„Riskipõhise järelevalvega kaitseme ennekõike linnurikkaid metsi, kus pesitsusrahu rikkumisel oleks linnustikule kõige suurem mõju. Aga ka hõredama asustustihedusega metsades tuleb metsamajandajal olla hoolas ja pesade hävitamisest hoiduda,“ üles Avarsalu.

Metsade linnurikkuse hindamiseks on Keskkonnaamet välja töötanud teadusandmetele tugineva asustustiheduse maatriksi. Keskkonnaameti järelevalve riskipõhine praktika on kooskõlas Euroopa kohtu eelotsuse ning tänavu jaanuaris avaldatud Riigikohtu otsuses kirjeldatud tõlgendusega täna kehtivast seadusruumist. 

Riigimetsades on pesitsusrahu peetud juba alates 2002. aastast. Erametsades alustas Keskkonnaameti järelevalve kevadsuviste metsaraiete kontrolle pesitsevate lindude kaitseks 2021. aastal ning viie kevadsuve jooksul on ameti lahendused muutunud järjest tõhusamaks.

Allikas: Keskkonnaameti 17.07.2026 pressiteade