Toidus võõrkehade esinemine ei ole lubatav. Toidukäitleja kohustus on tagada, et tarbijale pakutav toit oleks ohutu ning et kasutusele oleks võetud meetmed, mis aitavad vältida füüsikaliste ohtude, sealhulgas võõrkehade sattumist toitu.

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste peaspetsialisti Silvia Laiv-Mumma sõnul jõuavad võõrkehadega seotud teated ametini peamiselt tarbijate pöördumiste kaudu. „Võrreldes Eestis igapäevaselt turule jõudvate toidukogustega on sellised juhtumid pigem harvad, kuid iga juhtumit käsitletakse eraldi ning hinnatakse selle võimalikku mõju toiduohutusele,“ selgitas Laiv-Mumma.

Võõrkehade sattumise põhjused võivad olla erinevad. Levinumad põhjused on tootmisprotsessis toimunud inimlik eksimus, seadmete kulumine või rike, pakendamisprotsessi häired või puudused ettevõtte enesekontrollisüsteemi toimimises. Enesekontrollisüsteem on süsteem, mille abil ettevõte ise jälgib ja tõendab toiduohutuse tagamist. Harvem võib võõrkeha sattuda toitu ka hilisemas käitlemisetapis, näiteks transpordi, ladustamise või toitlustusasutuses valmistamise käigus.

„Tänapäevased tootmis- ja kvaliteedikontrollisüsteemid, sealhulgas metallidetektorid, röntgenseadmed ning ettevõtete enesekontroll, aitavad võõrkehade sattumise riski oluliselt vähendada,“ märgib Laiv-Mumma lisades juurde, et samas ei ole võimalik inimlikku eksimust või ootamatut tehnilist riket täielikult välistada. „Seetõttu on oluline, et ettevõtetel toimiksid tõhusad ennetus- ja kontrollimeetmed.“

Kui tarbija pöördub Põllumajandus- ja Toiduameti poole teatega, et on leidnud toidust võõrkeha, hindab amet esmalt juhtumi asjaolusid. Vajaduse korral alustatakse järelevalvemenetlust.

Menetluse käigus kogub amet teavet ettevõttelt, hindab ettevõtte enesekontrollisüsteemi toimimist, kontrollib tootmis- või käitlemisprotsessi ning vajaduse korral võtab proove või kogub muid tõendeid. Eesmärk on selgitada välja, kas ja millises etapis võõrkeha võis toitu sattuda ning kas juhtum viitab puudustele ettevõtte töökorralduses või toiduohutuse tagamises.

Kui järelevalve käigus tuvastatakse nõuete rikkumine, rakendab amet juhtumi asjaoludest sõltuvalt asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Nendeks võivad olla näiteks ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks, vajadusel toodete turult kõrvaldamine või tagasikutsumine ning muud õigusaktidest tulenevad meetmed. Meetme valikul lähtutakse eelkõige rikkumise iseloomust, ulatusest ja võimalikust ohust tarbija tervisele.

Millised on tarbija õigused?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamehe sõnul on tarbijal toidust võõrkeha avastamisel õigus nõuda kauba asendamist või makstud raha tagastamist.

„Toidukaupade puhul on oluline sellistest juhtumitest viivitamatult teada anda, et kaupleja saaks vajadusel kontrollida ka ülejäänud müügil olevat kaupa,“ selgitab Kopamees.

Praktikas jäävad sellised nõuded sageli rahalises väärtuses väikeseks ning lahendatakse poolte kokkuleppel. TTJA poole on selliste juhtumitega pöördutud üksikutel kordadel. Kuna tarbijavaidluste komisjon üldjuhul alla 30 euro suuruseid vaidlusi ei lahenda, siis ei pruugi sellised juhtumid komisjoni menetluseni jõuda.

TTJA juhib tähelepanu, et teatud juhtudel võib puuduse tuvastamine ja selle põhjuse tõendamine olla keeruline, eriti kui tegemist on näiteks toidu riknemise või kvaliteediomadustega. Samas võõrkehade (sh metalliosade), esinemine toidus ei ole lubatav ning sellisel juhul on tarbijal õigus esitada kauplejale nõue.

„Kui kaupleja vastus tarbijat ei rahulda ja kokkuleppele ei jõuta, on tarbijal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda ka kohtusse,“ märgib Kopamees ja lisab, et tarbijavaidluste komisjon ei lahenda vaidlusi, mis puudutavad tervisekahju, kehavigastust või mittevaralise kahju hüvitamist.

Juhul kui tarbija on saanud tervisekahju (näiteks vigastus või muu terviserike), on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Sellisel juhul lasub kahju tekkimise, selle põhjuse ning ulatuse tõendamise kohustus tarbijal ning selliseid vaidlusi lahendab kohus.

Põllumajandus- ja Toiduamet rõhutab, et iga võõrkehaga seotud juhtumit tuleb võtta tõsiselt. Kuigi sellised juhtumid on võrreldes igapäevaselt turule jõudvate toidukogustega pigem harvad, aitab tarbija kiire tegutsemine ja info säilitamine selgitada juhtumi asjaolusid ning vajaduse korral ennetada sarnaste olukordade kordumist.

Kui tarbija leiab toidust võõrkeha, soovitab Põllumajandus- ja Toiduamet võimalusel alles hoida ja üles pildistada:

• toode
• võõrkeha
• pakend (sh partii nr, mis võib olla ka üksnes „kõlblik kuni“ või „parim enne“ kuupäev“)
• võimalusel ka ostutšekk

Juhtumist tuleks esimesel võimalusel teavitada ettevõtet, kellelt toode osteti või kes selle valmistas. Vajadusel võid juhtumist teavitada ka Põllumajandus- ja Toiduametit. Mida rohkem on säilinud infot ja tõendeid, seda paremini on võimalik juhtumi asjaolusid hinnata.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 10.07.26 pressiteade