Riigikogu võttis vastu jahiseaduse muudatused, mis viivad kogu Eesti jahinduse asjaajamise paberilt digitaalkeskkonda. Täielik üleminek infosüsteemile JAHIS vähendab oluliselt bürokraatiat, muudab jahimeeste elu lihtsamaks ning parandab nii jahiohutust kui ka ulukiseire kvaliteeti.

Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsleri Antti Toomingu sõnul on paberivabale jahindusele üleminek oodatud ja loogiline samm. „Kaasaegne digiriik peab pakkuma mugavaid lahendusi ka jahimeestele. Kaduv paberimajandus hoiab kokku kõigi aega ning tagab, et olulised küttimisandmed jõuavad riigini kiiremini. See omakorda võimaldab meil teha täpsemaid ja teaduspõhisemaid otsuseid Eesti ulukiasurkondade hoidmisel ja majandamisel,“ ütles Tooming.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) presidendi Margus Puusti sõnul on seadusemuudatus loogiline samm, mis muudab kogu JAHISe ühtseks süsteemiks ja annab võimaluse operatiivselt jälgida küttimist ja vajadusel seda suunata. „Siiani oli kasutamine vabatahtlik ja JAHISega oli ühinenud üle 90 protsendi jahipiirkondadest. Seega on enamik jahimehi juba paberivaba jahindusega harjunud ja seadusemuudatus aitas liita ühtsesse süsteemi ülejäänud kümmekond seltsi.“ ütles Puust. „Peame JAHISe puhul väga oluliseks võimalust saada senisest kiiremini ja täpsemini seireandmeid, mille põhjal teha teaduspõhiseid kokkuvõtteid ja prognoose“ lisas Puust.

Seadusemuudatusega muutuvad täielikult elektrooniliseks jahitunnistus, jahiload, ühisjahist osavõtjate nimekirjad ning suuruluki- ja vibujahi laskekatse tunnistused. Edaspidi toimub kõigi nende dokumentide väljastamine ja haldamine jahinduse infosüsteemis JAHIS. See kaotab vajaduse paberdokumentide trükkimiseks, füüsiliseks tagastamiseks ja arhiveerimiseks.

Digitaalne asjaajamine annab jahimeestele reaalajas ülevaate kehtivatest lubadest ning sellest, kus ja millal jahipidamine parasjagu toimub. Ühtne elektrooniline süsteem tõhustab ka riiklikku järelevalvet, aidates paremini ennetada ja tuvastada ebaseaduslikku jahipidamist.

Uus kord tagab, et küttimisandmed jõuavad jahinduse infosüsteemi senisest oluliselt kiiremini. Operatiivne info parandab ulukiseire kvaliteeti, andes teadlastele ja riigile ajakohase ülevaate loomapopulatsioonide seisundist. See lubab tulevikus küttimismahte ja -kvoote planeerida veelgi täpsemate andmete põhjalt.

Infosüsteemi JAHIS kasutab juba praegu valdav enamik Eesti jahipiirkondade jahimeestest. Värskelt vastuvõetud seadusemuudatus viib lõpule ülemineku paberipõhiselt asjaajamiselt digitaalsele, tuues ka viimased jahipiirkondade kasutajad ühtsele platvormile.

Paberivabale jahindusele üleminek on osa riigi laiemast eesmärgist muuta avalikud teenused lihtsamaks, tõhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Allikas: Kliimaministeeriumi 09.07.2026 pressiteade