Keskkonnaagentuuril valmis uuring korduskasutuskõlbliku ning kasutatud ja jäätmeteks muutunud tekstiili kogumise korraldamise kohta Eestis. Igal aastal tekib tonnides tekstiilijäätmeid, millest märkimisväärne osa satub endiselt segaolmejäätmete hulka. Kuigi korduskasutus on viimastel aastatel kasvanud, on tekstiili liigiti kogumise süsteem omavalitsustes ebaühtlane ning vajab üleriigilist ühtlustamist.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul ei ole tekstiilijäätmete parem kogumine üksnes jäätmekorralduse küsimus, vaid aitab hoida väärtuslikud materjalid kauem ringluses: „Tekstiilitööstus on üks maailma ressursimahukamaid sektoreid. Kui suuname rõiva korduskasutusse või ringlusse, pikeneb materjalide eluiga ja väheneb surve uue tooraine hankimiseks kordades. Iga materjal, mida suudame kauem kasutuses hoida, aitab ressursse säästa ja toetab kestlikumat majandamist. Ehk ringmajanduse valikud, mida teeme, kujundavad meie tulevikku.“

Uuringu järgi tekib Eestis ühe elaniku kohta 11,4 kg tekstiilijäätmeid aastas. Samal ajal jõuab korduskasutusse meil keskmiselt 3,2 kg inimese kohta, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra parem. Suur osa tekstiilist, mis võiks saada uue elu, lõpetab praegu siiski põletuses või prügilas.

Uuring järeldab, et kõige toimivam lahendus oleks rajada ühtne üleriigiline kogumissüsteem, mis tugineb eelkõige jäätmejaamadele. Seal saab tagada järelevalve, kvaliteedi ja võõriste vältimise, mis on tekstiili edasise töötlemise seisukohalt kõige olulisema tähtsusega. Hajaasustuses soovitame korraldada regulaarseid kogumisringe, et tagada teenuse kättesaadavus ka väiksemates piirkondades. Uuring rõhutab ka teavitustöö olulisust, sest paljud inimesed ei tea, mis kogutud tekstiilist edasi saab, mis omakorda vähendab motivatsiooni seda eraldi koguda.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siimu sõnul on tekstiilijäätmete valdkonnas olukorra parandamiseks oluline roll kogu Euroopa Liidus 2028. aastaks loodaval tootjavastutuse süsteemil. See tähendab, et edaspidi hakkavad ettevõtted, kes toovad tekstiili, tekstiili sisaldavaid tooteid ja jalanõusid esmakordselt Eesti turule, rahastama oma toodete hilisemat kokkukogumist ja ringlussevõttu. Vastav seaduseelnõu on kuni 16. augustini eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel.

„Tootjavastutus tagab, et kasutatud tekstiili kogumine, sortimine ja ringlussevõtt ei jää maksumaksja kanda, vaid selle eest vastutavad tootjad. Tootjatel peab tekkima motivatsioon lasta turule kvaliteetseid ja parandatavaid tooteid, mida oleks võimalik ka ringlusse võtta, selle asemel et need prügilasse või põletusse saata. Tekstiilijäätmete kogumisvõrgustiku kasutamine peab olema inimestele mugav ja tasuta, see aitab omakorda luua stabiilse ja paremini ringlussevõetava materjalivoo, mis annab ettevõtetele kindluse investeerida uute ringmajanduslahenduste arendamisse,“ lausus Peep Siim.

Euroopa riikide kogemus näitab, et inimesed annavad tekstiili ära siis, kui süsteem on mugav ja selge. Näiteks Prantsusmaal on igal pool ühesugused konteinerid. Hollandis kogutakse tekstiili inimese koduukse eest. Uuritud riikide ühine joon on see, et inimestel on lihtne mõista, kuidas ja kuhu tekstiili ära anda, sest süsteem on kujundatud võimalikult selgeks ja kasutajasõbralikuks.

Täispikkuses uuringu leiab Keskkonnaportaalist.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 6. juuli 2026 pressiteade