Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et suvi on just see aeg, mil sigade Aafrika katku levik (SAK) kogub hoogu. Seakasvatajad peavad olema väga hoolsad, et haiguse sattumist farmi ennetada. Looduses liikujad saavad anda panuse, et haigust mitte levitada.

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul oli eelmine SAK hooaeg nii seakasvatajatele kui ka ametile väga rakse. „Oluline on koostöös koostööpartneritega teha kõik endast olenev, et eelmise aasta stsenaarium ei korduks. Selleks on ekspertgrupp juba kuid iganädalaselt kogunenud, et arutada erinevaid probleeme, koordineerida tegevusi ja leida ühiselt lahendusi. Seda kõike selleks, et kaitsta seakasvatussektorit,“ selgitas Veetamm.

SAKi levikuoht loomapidamise ettevõttesse on suur üle kogu Eesti. „Eestis on sellel aastal juuli alguseks tuvastatud kokku 91 SAK viiruspositiivset metssiga kokku 12s maakonnas. Kõige rohkem SAK positiivseid metssigu on leitud Raplamaal ja Läänemaal. See näitab, et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Veetamm.

Meeldetuletuseks looduses liikujale:

• Ära viska toidujäätmeid loodusesse.
• Puhasta pärast looduses liikumist jalatsid ja riided, eriti, kui oled viibinud metsas, karjamaadel või loodmade läheduses.
• Ära sisene farmide territooriumile ilma loata – isegi lühiajaline viibimine võib põhjustada nakkuse levitamist.
• Enne ja pärast loomadega kokkupuudet pese alati käed.
• Välismaalt naastes hoidu kontaktist loomadega vähemalt 48 tundi.

Meeldetuletuseks seakasvatajale:

• Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
• Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu. Kontakti vältimiseks peab sigala olema aiaga piiratud. Lisaks tuleb teha putukate ja näriliste tõrjet.
• Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
• Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
• Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga. 

Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima maakonna volitatud veterinaararsti või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindust.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud ja kütitud metssead v.a Hiiumaal, kus haigust pole tuvastatud. 2026. aasta mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 5828 metssiga ja 2704 kodusiga (nendest 1522 surnud siga).

2025. aastal registreeriti Eestis kodusigadel kokku 11 sigade Aafrika katku kollet. Taudi tõrjumiseks tuli hukata ligikaudu 62 000 kodusiga.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 02.07.2026 pressiteade