EEA (European Environment Agency) värskeima seireülevaate kohaselt on enamik Euroopa Liidu (EL) liikmesriike täitmas oma aastateks 2020−2029 seatud riiklikke eesmärke peamiste õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks. Samas on ammoniaagi heitkoguste vähendamine jätkuvalt keeruline ülesanne. EEA uuendas ka linnade õhukvaliteedi järjestust, keskendudes pikaajalisele kokkupuutele õhusaastega.
EEA hinnangul täitis 2024. aastal 21 liikmesriiki ELi teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC-direktiiv) sätestatud vähendamiskohustused kõigi viie peamise õhusaasteaine puhul, milleks on ammoniaak (NH3), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), lämmastikoksiidid (NOx), eriti peened osakesed (PM2,5) ja vääveldioksiid (SO2). Kuus liikmesriiki ei täitnud kohustusi vähemalt ühe saasteaine puhul.
Suurimaks väljakutseks on jätkuvalt peamiselt põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguste vähendamine. Neli liikmesriiki peavad oma heitkoguseid veelgi kärpima, et täita seatud vähendamiskohustused.
Kõige märkimisväärsemat edu on saavutatud vääveldioksiidi heitkoguste vähendamisel – 25 liikmesriiki on juba täitnud 2030. aastaks seatud rangemad vähendamiskohustused. Samas tuleb enamikul liikmesriikidel teha veel suuri jõupingutusi, et täita alates 2030. aastast kehtivaid rangemaid vähendamiskohustusi, eelkõige ammoniaagi, lämmastikoksiidide ja peente osakeste heitkoguste vähendamisel.
Aruandlus piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) raames
EEA avaldas ka iga-aastase ELi heitkoguste inventuuriaruande ajavahemiku 1990–2024 kohta, mis on koostatud piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) raames. Lisaks viiele eespool nimetatud peamisele õhusaasteainele käsitletakse aruandes ka raskmetalle, musta süsinikku (BC) ja püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POS-id).
Tänavune aruanne kinnitas ELi viie peamise saasteaine heitkoguste jätkuvat langustrendi. Kõigi saasteainete aruandes esitatud heitkogused olid 2024. aastal väiksemad kui 2005. aastal. Kõige rohkem on vähenenud vääveldioksiidi ja seejärel lämmastikoksiidide heitkogused.
Inventuuriaruanne saadetakse koos CLRTAPi raames esitatava ELi ametliku õhusaasteainete inventuuriga. See annab üksikasjalikku teavet ELi inventuuri koostamise kohta ning annab hinnangu olulisematele sektoritele ja liikmesriikidele, mis mõjutavad ELi heitkoguseid. Samuti hinnatakse selles edusamme CLRTAPi Göteborgi protokolli kohaste heitkoguste vähendamiskohustuste täitmisel.
Kui puhas on meie linna õhk?
EEA uuendatud Euroopa linnade õhukvaliteedi vaaturi kohaselt on Põhjamaade linnad Euroopa puhtaimate linnakeskuste hulgas. Võrreldes Euroopa linnade õhukvaliteedi edetabeli eelmise uuendusega on õhukvaliteet märkimisväärselt paranenud ka mitmes Hispaania, Itaalia, Portugali ja Horvaatia linnas, sealhulgas Zaragozas, Catanzaros, Valongos ja Rijekas.
Eesti on NEC-direktiivi täitmisel ELi võrdluses väga heas seisus: 2024. aasta andmete põhjal täitis Eesti kõigi viie peamise õhusaasteaine 2020−2029. aasta heitkoguste vähendamise kohustused. Eesti on ka üks kuuest liikmesriigist koos Belgia, Soome, Kreeka, Madalmaade ja Slovakkiaga, kes olid 2024. aasta seisuga täitnud kõik 2030. aastaks ja edaspidiseks seatud rangemad vähendamiskohustused. Samas märgib EEA, et ka neil riikidel võib olla vaja jätkata meetmetega, et vältida heitkoguste kasvu ja edu tagasipöördumist.
Uuendatud Euroopa linnade õhukvaliteedi vaaturi tulemuste kohaselt kuuluvad Eesti linnad Euroopa puhtaima õhuga asulate hulka. Kokku 761 Euroopa linna võrdluses saavutasid Eesti linnad silmapaistvad tulemused: Narva on 21. kohal, Tallinn 22. kohal ning Tartu 25. kohal. Need positsioonid kinnitavad, et Eesti linnakeskused on koos teiste Põhjamaade linnadega ühed Euroopa puhtaimad.
Linnad on järjestatud kombineeritud suremusriski alusel, mis on seotud pikaajalise kokkupuutega eriti peente osakeste (PM2,5), lämmastikdioksiidi (NO2) ja maapinnalähedase osooniga (O3) viimase kahe kalendriaasta jooksul.
See interaktiivne tööriist keskendub pikaajalisele õhukvaliteedile, kuna pikaajaline kokkupuude õhusaastega põhjustab kõige tõsisemaid tervisemõjusid. Vaaturit uuendatakse kord aastas. Sellest aastast saab vaadata ka õhukvaliteedi pikemaajalisi suundumusi konkreetsete linnade või valitud linnarühmade lõikes.
Taust
Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi ehk NEC-direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid täitma viie peamise õhusaasteaine riiklikke vähendamiskohustusi, et tagada puhas õhk inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.
Neil õhusaasteainetel on oluline negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, mistõttu on need kaasatud nii CLRTAPi aluseks olevasse Göteborgi protokolli kui ka NEC-direktiivi reguleerimisalasse, kusjuures viimane on üle võtnud rahvusvahelised nõuded ELi õigusesse. EEA analüüs põhineb 2024. aasta õhusaasteainete heitkoguste inventuuri andmetel, mille liikmesriigid esitasid 2026. aastal nii NEC-direktiivi kui ka CLRTAPi raames.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Allikas: Keskkonnaagentuuri 1. juuli 2026 pressiteade
