Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates kolmapäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.

Keskkonnaameti vee-elustiku vanemspetsialist Märt Kesküla ütles, et ka sellel aastal on kehtestatud, et kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. „25 mõõdulise vähi püüdmine ei tohiks püüdjat kuidagi piirata, sest kätte saab nii püügikogemuse kui hiljem maitseelamuse. Palume arvestada, et seoses võõrvähiliikide ja vähihaiguste järjest laieneva levikuga on püük keelatud mitmetes varasemalt heade vähijõgedena tuntud veekogudes. Nii on oluliselt piiratud püük Pärnumaal, Ida-Virumaal ja ka teistes maakondades. Kokku on püügipiirangute all rohkem kui 40 veekogu üheksas maakonnas,“ rääkis Kesküla.

Püügipiirangud ja kalastuskaartide piirarv eri veekogudele on paika pandud keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal-Riigi Teataja“ peatükis.

Veekogule kalastuskaardi ostmine ei garanteeri veel saaki, sest jõevähke ei ole kõigis veekogudes ühtlaselt. Enne püügiõiguse soetamist palume veenduda, kas veekogus ka tegelikult soovitud ajal on võimalik püüda. Lisaks on oluline, et enne kalastuskaardi ostmist ollakse veendunud ning tähelepanelikud, et valitud koht, aeg ja veekogu on õiged, kuna kalastuskaarti tühistada ei saa.

Põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada on neil, kes soovivad vähki püüda veekogudel või maakondades, kus lubade arv on piiratud. Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa olulisematele veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves. Piirarvuga veekogule või Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud. Eramaal vähki püüdes tasub eelnevalt kindlasti ühendust võtta maaomanikuga ja paika panna reeglid ning käitumisjuhised. 

Kõige mugavam ja kindlam on soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart“, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd ning siis sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi. 

Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 1. juuli hommikul kell 9–10. Teistes Keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressile info@keskkonnaamet.ee. 

15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või vähimõrda. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga. 

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt. 

Allikas: Keskkonnaameti 29.06.2026 pressiteade