Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele jäätmeseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete teket ning edendada tootjavastutuse süsteemi abil tekstiilijäätmete ringlussevõttu.

„Tekstiilitoodete ja toidu tootmine on väga suure keskkonnamõjuga ning iga asjatult prügikasti jõudnud toode tähendab raisatud materjali, vett ja energiat,” lausus taristuminister Kuldar Leis. “Kahjuks kasvavad tekstiilijäätmete, eelkõige lühikese kasutusega kiirmoe kogused segaolmejäätmete hulgas kiiresti ning nende liigiti kogumise ja ringlussevõtu süsteemid ei ole täna piisavad. Tekstiilitoodete tootjad peavad edaspidi võtma suurema vastutuse oma toodete elutsükli eest, et need oleksid vastupidavamad, kestlikumad ning pärast kasutusaja lõppu paremini ringlussevõetavad. Samuti tasub ettevõtetel ja ka peredel läbi mõelda, kuidas saaks paremini ennetada toidu prügikasti jõudmist.” 

2028. aastaks luuakse tekstiili tootjavastutuse süsteem. See tähendab, et edaspidi peavad ettevõtted, kes toovad tekstiili, tekstiili sisaldavaid tooteid ja jalanõusid esmakordselt Eesti turule, rahastama oma toodete hilisemat kokkukogumist ja ringlussevõttu. See nõue hakkab kehtima ka Euroopa Liidu turul tegutsevatele e-kaubanduse ettevõtetele sõltumata nende asukohast. 

Ettevõtted hakkavad oma kohustusi täitma tootjate ühenduse kaudu, kellel tuleb luua üle Eesti tekstiilijäätmete kogumisvõrgustik. Selle kasutamine peab olema inimestele tasuta.  Sarnane tootjavastutuse süsteem toimib Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides ka näiteks elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele, akudele ning rehvidele.

Juba praegu kehtib tekstiilidele tootjavastutuse süsteem näiteks Lätis, Hollandis ja Prantsusmaal ning nende riikide näitel on tootjavastutuse kulu mõni eurosent toote kohta. Samal ajal tagab süsteem, et kasutatud tekstiili kogumine, sortimine ja ringlussevõtt ei jää maksumaksja või kohaliku omavalitsuse kanda, vaid selle eest vastutavad tootjad.

Eestis tekib igal aastal ligikaudu 18 000 tonni tekstiilijäätmeid. Tekstiilide liigiti kogumine ja tootjavastutus aitavad luua stabiilse ja paremini ringlussevõetava materjalivoo, mis annab ettevõtetele kindluse investeerida tekstiilide ümbertöötlemisse ja uute ringmajanduslahenduste arendamisse. 

Eelnõuga seatakse ka konkreetsed sihtarvud toidujäätmete vähendamiseks võrreldes 2021.-2023. aasta keskmise jäätmetekkega. Eestis tekkis sel perioodil aastas keskmiselt kuni 180 000 tonni toidujäätmeid. Tarbimise tasandil ehk kaubanduses, toitlustuses ja kodudes tekkis elaniku kohta aastas keskmiselt 90 kilogrammi toidujäätmeid, kuid eesmärk 2030. aastaks on umbes 63 kilogrammi ehk nende sektorite tekitatud kogused peaksid vähenema 121 400 tonnilt umbes 85 000 tonnile. Toidutööstuses tekkis keskmiselt umbes 34 500 tonni, kuid eesmärk 2030. aastaks on umbes 31 000 tonni. 

„Toiduraiskamise vähendamiseks on osa ettevõtteid juba väga palju ära teinud, kuid see peaks muutuma kõigi suuremate toidukaubanduse ja -tootmissektori ettevõtete jaoks tavapäraseks praktikaks – see aitab eelkõige nende enda kulusid kokku hoida,“ sõnas Leis.

Eelnõuga kehtestatakse suurematele hulgimüüjatele, kauplustele, toitlustusettevõtetele ja toidutööstustele kohustus mõõta oma tegevuses tekkivaid toidujäätmeid ning koostada tegevuskava nende vähendamiseks. Samuti tuleb suurematel edendada toidu annetamist ja ümberjaotamist – edaspidi tuleb teha koostööpakkumine vähemalt ühele toidu ümberjaotamise organisatsioonile, et ennetada söögikõlbliku toidu äraviskamist.

Jäätmeseaduse muutmise eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi muudatustega. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning ministeerium ootab sellele tagasisidet 16. augustini.

Allikas: Kliimaministeeriumi 29.06.2026 pressiteade