Tatar on tänuväärne taim, mis võtab umbrohult kasvujõu ja puhastab põldu…

Põltsamaa vallas asub Lillemetsa talu, mille peremees Enno Libe propageerib tatart kui tervislikku toiduainet, mida on meie kliimas sobiv kasvatada.

Tatar sobib Libe kinnitusel panna nii potti kui patja. Tatraseemnest ei saa mitte ainult tangu, vaid ka mannat, jahu ja kliisid. „Tatar toidab ja annab energiat, seda saab kokku sobitada paljude teiste toiduainetega, nagu kapsas, kõrvits, õun, kohupiim ja teised,” selgitab Enno Libe, kes on tatraga tegelenud 10 aastat.

Praegu on Lillemetsa talus vaid näidispõlluke ja peremees pakub seal eelkõige tatraveski teenust. Lillemetsast saab osata ka tatrapadjakesi ja mitmeid tatrast valmistatud tooteid, nagu tangaineid ja tatraürditeed.

Novembris kombainiga põllule

Kümne aasta eest Ukrainast Eestisse toodud tatar sobib meie kliimaga väga hästi. Lillemetsa peremehe kinnitusel on tatar kõige parem taim, mis hävitab umbrohu. Külvata saab teda juuni keskpaigast alates, sest öökülmasid ta ei kannata.

Sügisel, vastupidi, ei saa aga tatart kombainiga enne koristada, kui ta on saanud esimesi öökülmasid. „Tatrataime varre sees olev vesi külmub öösel ja siis kui hommikupäike paistma hakkab, jookseb vesi ülevalt alla maa sisse. Tatrakõrs muutub helevalgeks. Nii kistakse tatraseemnest ka kogu niiskus varre kaudu välja ja ongi õige aeg, et mahetoodangut teha,” selgitab Libe.

Tatar peab olema nii kuivanud, et lööb jahvatades kesta lahti iga kandi pealt. Lillemetsa peremehel on tatra jahvatamiseks omatehtud masin ja teised taluperemehed toovad talle kottidega tatart.

„Tatar pole praegu veel piisavalt must, ta tahab enne öökülma saada, seeme peab täiesti mustaks minema ja alles siis saab kombainiga põllule minna,” selgitab Libe. Nii tuleb tatra koristamiseks minna põllule mõnikord alles novembrikuus, tähtis on see, et tera oleks kuivanud täiesti mustaks.

Sobib külvivahelduseks

Kunagi oli Enno Libel kasutuses kaheksa hektarit põldu ja kolm traktorit, kuid tänaseks on ta otsustanud, et palju lihtsam on anda oma põllud rendile, talunikele tatraseeme kätte ja sügisel tatar ilma sorteerimata kokku osta.

„Kui tahad ilusat manti saada, tuleb sorteerimata tatar kuni kuus korda masinast läbi ajada,” kinnitab ta.

Paljud talunikud on käinud Libe juures tatart hektari ja kahe kaupa võtmas, et teha oma põldudel külvivaheldust. Tatar on tänuväärne taim, mis võtab umbrohult kasvujõu ja puhastab põldu. Tatra kasvatamiseks ei tohi põld aga liiga rammus olla, sest see lükkab tatrataime külili ja tema enam püsti ei tõuse. Libe kinnitusel on sobiv külvinorm hektarile 80 kilo, 100  läheb juba tihedaks ja mida tihedam, seda rohkem tatrataim külili kukub.

Tatra hektarisaak on Libe sõnul 1,8 kuni kaks tonni.

Tatraürditee ja linaseemneõli

Enno Libel on palju erinevaid tatraretsepte, kuid kõige väärtuslikumaks peab ta tatraürditeed, mida ta soovitab juua kuuajalise ravikuurina. Teed pakub ta 20 g väikese kotikesena. Selle valmistamiseks tuleb panna klaasi üks lusikatäis teed, valada peale keev vesi ja lasta 20 minutit seista.

Juua tuleb niisugust teed hommikul 15 kuni 20 minutit enne sööki ja õhtul samamoodi. Kuuajane ravikuur muudab veresooned elastsemaks, kisub neist lubja välja ja hoiab ära 25–30% insuldijuhtumitest. Seetõttu soovitab Enno Libe seda teed juua eriti vanematel inimestel.

Peale tatra soovitab Lillemetsa peremees tarvitada ka linaseemneõli. Raviotstarbel tuleb linaõli sisse võtta 2-3 korda päevas, 1 spl 15-20 minutit enne sööki. Kõige sobivam on seda teha hommikul ja soovitav on linaõli tarvitada 1,5–2 kuud järjest, pidada siis 2–3 nädalat vahet ning korrata.

Külmpresslinaõli on nimetatud ka elueliksiiriks, sest ta lahustab veres halba kolesterooli ja parandab tugevalt veresoonte seisundit. 

Tatrapadi ravib

Tatar sobib ka patja panna – tatrapadi annab inimesele head energiat. Padi valmistatakse tatrakestadest, mis saadakse veskis tatra koorimisel. Tatrapadjal on palju häid omadusi – ta on looduslik, elastne, laseb õhku läbi ja säilitab sobiva vormi. Tatrapadja peal magades inimese pea ei liigu, vaid teeb endale padja sisse sobiva pesa ja ümberringi on hea energia. Padi võtab enda sisse ka higistava pea niiskuse, päeval aurustub niiskus aga padjast välja.

Tatrapadi ravib kaelaradikuliiti, temal magamine kaotab peavalud ja migreeni. Sobiva padja peab tellima olenevalt kehakaalust, õige padi on  2–3 cm paks, mitte rohkem. Sellisel padjal magades on inimese selgroog sirge ja veri saab tema soontes vabalt liikuda.

Tatrapadja mõju toimib Libe kinnitusel 14–18 aasat, kuid umbes iga nelja aasta tagant oleks hea patja värskendada. „Võta padi otsast lahti ja lase ta päikese ja tuule käest läbi, siis koob uuesti päikeseenergia sisse,” selgitab Enno Libe, kes on omatehtud patjadega terveks ravinud nii mõnegi inimese, keda arstid pole aidanud.

Et tatrapadi kaua kestaks ja tatra energia toimiks, ei tohi tera gaasileegiga koorida ega seejärel jahutada. Just nii aga tehakse importpatju, mida saab tellida kataloogidest. Enno Libe tatart ei kuumuta. „Kuuma ei tohi saada, muidu kaotab tatar oma raviomadusest ligi 45%,” kinnitab Libe, et õiget ravienergiat omab vaid täismahe tatar.

Tatrapadja ümber peab olema kindlasti sulekotiriie, mis on nii tihe, et tolm välja ei lähe. Tavaline linane riie tema sõnul tatrapadja jaoks ei sobi.