Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel kiitsid liikmesriigid heaks ühise läbirääkimispositsiooni Euroopa Komisjoni elektrivõrkude paketi kohta. Seda pärast Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi ühist seisukohta, mis kutsus üles tugevdama Euroopa kriitilise energiataristu kaitset. 

Euroopa Komisjoni mullu detsembris esitatud elektrivõrkude paketi eesmärk on kiirendada Euroopa elektrivõrkude arendamist, kuna piisava võrguvõimsuse puudumine on üks peamisi takistusi elektrifitseerimisele. 

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul vajab Euroopa samaaegselt nii uusi elektrivõrke kui ka senisest tugevamat energiataristu kaitset. „Energiasõltumatus on Euroopa julgeoleku alus. Peame vähendama fossiilkütuste importi, mis tähendab ühtlasi uute elektriühenduste rajamist ja olemasoleva taristu kaitset. Viimaste aastate kogemus ongi näidanud, et Euroopa energiataristu ei ole enam ainult majanduse toimimise küsimus, vaid ka Euroopa julgeoleku küsimus. Peame suutma nii ennetada ründeid kui ka taastada ühendused kiiresti juhul, kui taristut kahjustatakse," lisas minister.  

Täna saavutatud kokkulepe säilitab paketi põhieesmärgid, sealhulgas Euroopa-ülese elektrivõrkude planeerimise, piiriüleste ühenduste tugevdamise ning lubade menetlemise kiirendamise.  

Kohtumisel esitasid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi ühise seisukoha, milles kutsuvad Euroopa Liitu tugevdama kriitilise energiataristu kaitset Euroopa energiavõrkude arendamist käsitlevas määruses. Kuue riigi hinnangul on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, sagenenud hübriidrünnakud ning Läänemere energiataristu vastu toime pandud sabotaažijuhtumid näidanud, et energiataristu kaitse on lahutamatu osa julgeolekust ja varustuskindlusest kogu Euroopas. 

Ühisavalduses toetavad riigid Euroopa Komisjoni ettepanekut käsitleda kriitilise energiataristu kaitset TEN-E määruses (üleeuroopaline energiataristu suuniste määrus) eraldi investeerimisvaldkonnana, kuid leiavad, et see peaks hõlmama kogu energiataristu süsteemi, mitte ainult elektritaristut.  

Lisaks rõhutavad riigid, et Euroopa Liit peaks toetama valmisolekut kahjustatud taristu kiireks taastamiseks, milleks tuleb tõsta remondivõimekust ning luua piirkondlikud kriitiliste komponentide ja varuosade varud, mis võimaldavad piiriülesed energiaühendused võimalikult kiiresti taastada pärast rünnakuid, sabotaaži või muid suuri häireid.  

Neljapäeval Luxembourgis keskkonnaministrite kohtumise eel toimunud ja Eesti võõrustatud rohelise kasvu grupi (Green Growth Group ehk GGG) kohtumisel keskenduti pikaajalise investeerimiskindluse tagamisele, sh ees seisvale heitmekaubandus-süsteemi ETS reformile, ja erakapitali kaasamisele. “ETS jääb keskseks tööriistaks puhtale ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks,” märkis minister Sutt. “Samal ajal on kinnistunud ühine arusaam, et regulatsioon peab olema selge ja vältima suuri hinnakõikumisi. Üleminek puhtale energiale jätkub, mis annab ka investeerimiskindluse. Oluline on seejuures kiirus ja laiapõhjaline rahastusbaas. Põhja- ja Baltimaade kapitaliturgude integreeritus on hea näide, kuidas rahastusallikaid mitmekesistada.” 

Ka keskkonnaministrite kohtumisel nenditi elurikkuse ja majanduse konkurentsivõime tugevat seost. “Kohtume Luksemburgis väga märkimisväärse kuumalaine ajal. Nii põllumajanduses, metsanduses kui ehituses on selge – investeeringud loodushoidu aitavad meil vältida suuremaid kulutusi tulevikus,” märkis Sutt.  

Allikas: Kliimaministeeriumi  26.06.2026  pressiteade