Taristuminister Kuldar Leis osaleb Gdańskis Ukraina ülesehituskonverentsil, kus ta keskendub transpordi, sadamate ja digilahenduste tähtsusele Ukraina vastupanuvõime ning Euroopa Liiduga lõimumise tugevdamisel. Samuti panustab Kliimaministeerium Ukraina transpordi toetusfondi.
Kuldar Leisi sõnul ei tähenda Ukraina ülesehitamine ainult purustatud taristu taastamist, vaid ka toimivate ühenduste loomist Euroopa suunal.
“Ukraina tee Euroopasse peab olema ka päriselt läbitav. See tähendab toimivaid teid, sadamaid ja digitaalseid lahendusi, mis aitavad kaupadel, humanitaarabil ja inimestel liikuda kiiremini ja turvalisemalt,” ütles Leis. “Venemaa ründab Ukraina taristut, sest ühendused on osa Ukraina vastupanuvõimest. Transpordi ja logistika taastamine on julgeolekuküsimus.”
Taristuminister allkirjastas Gdańskis ühisdeklaratsiooni, millega Kliimaministeerium panustab Rahvusvahelise Transpordifoorumi (ITF) Ukraina transpordi toetusfondi 100 000 eurot. Eesmärk on toetada Ukraina tsiviiltranspordisüsteemi taastamist ja toimivana hoidmist. Fondi kaudu saab suunata tuge teede, raudteede, sadamate, piiripunktide, linnalise liikuvuse ja logistika valdkonda.
Leisi sõnul on Eesti panus Ukraina transpordisektorisse laiem kui rahaline toetus. “Eesti tugevus on kogemus, kuidas ehitada väikese riigina üles digitaalselt toimiv ja läbipaistev taristu. Just seda kogemust on Ukrainal Euroopa Liiduga lõimumisel vaja,” lausus Leis.
Gdańskis kohtub Leis Ukraina asepeaministri Oleksii Kulebaga, Ukraina meresadamate ameti ning Ukraina taastamise ja taristuarenduse agentuuri esindajatega. Kohtumistel arutatakse Ukraina sadama- ja transporditaristu taastamist, rahvusvahelise toe suunamist ning Eesti digilahenduste ja logistikakogemuse kasutamist Ukraina ülesehituses.
Leis osaleb ka teetranspordi ja piiritaristu paneelarutelus, kus tutvustab Eesti elektroonilise piirijärjekorra kogemust. Eestis on digitaalse eelbroneerimise ja andmepõhise piiriületuse abil vähenenud veokite keskmine oote- ja piiriületusaeg varasemalt mitmelt päevalt umbes kolme tunnini või alla selle.
“Piiride digitaliseerimine ei tähenda ainult paberi asendamist digitaalse dokumendiga. See tähendab kogu protsessi ümberkujundamist nii, et andmed liiguvad kiiremini ja läbipaistvamalt kui sõidukid ise,” ütles Leis. “Ukraina ei pea alustama nullist. Eesti saab jagada tehnilisi lahendusi, õiguslikku kogemust ja praktilist oskusteavet.”
Allikas: Kliimaministeeriumi 25.06.2026 pressiteade
