Madis Pärtel. Foto: Kaisa-Maarja Pärtel

Brüsselis esmaspäeval ja teisipäeval toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istung keskendus ühise kalanduspoliitika tulevikule, uue perioodi toetustele ja põllumajandusturgude seisule. Eesti jaoks oli fookuses vajadus ajakohastada kalanduspoliitikat viisil, mis tagaks stabiilsuse, vähendaks halduskoormust ja pakuks tuge vananeva kalalaevastiku moderniseerimiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel märkis, et ühise kalanduspoliitika määrus on end õigustanud, kuid muutunud maailm nõuab keskkonna- ja majandussurvete valguses reeglite kohandamist.

„Kalanduse jätkusuutlikkuse vundamendiks on stabiilsed kalavarud ja teaduspõhine kvoodisüsteem. Samal ajal tuleks usaldada enam regionaalsel tasemel sündinud ettepanekuid, nagu tehakse Läänemere piirkonnas BALTFISHi raames,“ sõnas Pärtel. Tema sõnul peab tõsiselt tegelema ka kalavarudele avalduva loodusliku survega, sealhulgas kisklussurve ühise ohjamisega ELi tasandil.

Eesti seab läbirääkimistel esikohale aastatel 2028–2034 antavate toetuste tingimused. Näiteks on kriitilise tähtsusega saavutada selgus kalalaevastiku uuendamise kriteeriumides, mis on möödapääsmatud laevastiku energiaüleminekuks.

„Meie kalalaevastik on vananenud ja laevade keskmine vanus ulatub juba 35 aastani. Energiapöörde seisukohast on laevastiku uuendamine määrava tähtsusega,“ rõhutas asekantsler „Peame tagama, et toetused vähendaksid bürokraatiat ning soodustaksid põlvkondade vahetust ja ettevõtete üleandmist sektoris,“ lisas ta.

Põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutati ka ÜPP 2027+ perioodi läbirääkimiste seisu. Eesistujariik Küpros on teine määruste teksti muudatusi: „Eesti jaoks on oluline, et meie eripäradega arvestatakse. Kõige enam paindlikkust vajame just väheneva pindalapõhise sissetulekutoetuse puhul. Toetuslagede kehtestamine muutub tõenäoliselt vabatahtlikuks, kuid soovime samasugust paindlikkust ka toetuse järkjärgulise vähendamise puhul,“ sõnas Pärtel. 

Lisaks eelmainitule oli põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutusel põllumajandusturgude olukord, kus teravilja- ja piimatootjad seisavad silmitsi uute väljakutsetega. Nimelt on ilmastikutingimused mõjutanud teraviljaturgu ja piimaturul on stabiilsus asendunud hindade langusega.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 25. juuni 2026 pressiteade