Kliimaministeerium lihtsustab biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kasutamist ning vähendab sellega seotud halduskoormust nii biogaasijaamadele kui ka põllumajandustootjatele. Muudatused aitavad väärtuslikul ressursil kiiremini põldudele jõuda, toetades ringmajandust ja biogaasisektori arengut. 

„Biogaasijaamad aitavad lahendada korraga kahte väljakutset – väärindada biojäätmeid ning toota Eestis kohalikku taastuvenergiat. Sellest tekkiv kääritusjääk on mõistlik suunata väetisena tagasi põldudele. Kääritusjäägi kasutamist ja tootestamist lihtsustades vähendame ettevõtete halduskoormust, et kasulikud lahendused jõuaksid senisest laiemalt kasutusse ning tekiks paremad eeldused biogaasisektori kasvuks,“ ütles taristuminister Kuldar Leis. 

Praegu võib kääritusjäägi tooteks sertifitseerimine võtta aega kuni 12 kuud, seni on kääritusjääk jäätmestaatuses ja selle kasutamiseks vaja luba. Muudatuste kohaselt saab juba teatud kvaliteedinõuetele vastavat, kuid veel jäätmestaatuses ehk tootestamata kääritusjääki kasutada põllumajanduses lihtsustatud korras – jäätmeloa asemel piisab jäätmekäitleja registreeringust. Registreeringu taotlemine on kiirem ja lihtsam kui jäätmeloa või kompleksloa taotlemine või muutmine. 

Samuti muutub lihtsamaks kääritusjäägi sertifitseerimine. Proovide võtmise intervallid muutuvad paindlikumaks, suureneb korduskontrollide võimalus ning sertifikaadi saab vajadusel ajutiselt peatada, selle asemel et see kehtetuks tunnistada ja hiljem kogu protsess uuesti läbi teha. Seejuures ei tule muudatused ohutus- ja kvaliteedinõuete arvelt ning säilivad nõuded inimeste tervise ja keskkonnakaitse tagamiseks. 

Praegu on Eestis väljastatud seitse kääritusjäägi sertifikaati ning kuue biogaasijaama kääritusjääk on saanud tootestaatuse. Tänavu alustavad tööd veel kolm uut biogaasijaama, mille kääritusjäägi kasutuselevõtt on nüüd senisest lihtsam. 

Kliimaministeeriumis on valminud ka riiklik biogaasi teekaart, mis pakub välja suunad kohaliku biogaasi tootmise ja kasutuse arendamiseks aastani 2035. Biometaani tootmismaht on praegu ligikaudu 0,3 teravatt-tundi aastas, kuid see peaks kasvama 2035. aastaks vähemalt 0,8 teravatt-tunnini.  

Allikas: Kliimaministeeriumi 25.06.2026 pressiteade