Äntu küla elanik Heiti Erala märkis kodu lähedale metsa maha matkaraja, kus kõik huvilised võivad aimu saada, kuidas tegutseb kobras.

Väike-Maarja vallas Äntu külas asuva Härma talu peremees Heiti Erala tähistas metsas 2,5kilomeetrise matkaraja, kus teeline saab ülevaate kopra tekitatud üleujutustest, näeb looma langetatud puid, kuid võib ka lihtsalt vaikust ja rahu nautida.

Heiti Erala hakkas koprarada märkima lihtsalt huvi pärast tänavu kevadel. Tänaseks on suurem osa tööst tehtud: teelist juhendavad viidad, kollase ja mustaga kirjad annavad teavet vaatamisväärsuste kohta, kokku on teekonnal 26 peatuspunkti. Üle kraavide viivad mehe kätega valmistatud purded ja sillad. Kõige olulisemas punktis, mis viitadel on märgitud kopramaa keskusena ning kus loomad on eriti usinalt toimetanud, võib üle laia vesise kraavi suisa parvega sõita. Selle kohta, kuidas parve kasutada, on taluperemees koostanud pika õpetuse.

Kraavid kopraid täis

“Koprad elavad siin kraavides. Vanasti olid kõik kraavid neid täis, nüüd on teisi mõnevõrra vähemaks jäänud. Peakraavi teevad koprad nii vägeva tammi, et vesi enam Kärsa jõkke ei lähe ning ujutab üle,” kirjeldas Erala.

Taluperemehe sõnul pani teda matkarada maha märkima peale huvi tahtmine, et teisedki võiksid kobraste teekonnast aimu saada. Ka see, et tal on kavas rajada turistide jaoks viburada, milleks mees Väike-Maarja vallast toetust taotles.

“Kui projekti koostasin, siis valla arendusnõunik küsis, kas mul on kohe praegu midagi turistile näidata. Ma siis ütlesin, et veel mitte, aga saan matkaraja rajada.”

Heiti Erala selgitas, et tegelikult on matkarajal kolm tasandit. “Esimene on reaalne tasand, see on loodus, mida inimene oma silmaga näeb, teine on vaimne ehk energeetiline tasand, kus inimene saab endaga olla ning süveneda, kolmas on tervenemise rada neile, kes oma tervist parandada tahavad.”

Heiti Erala abikaasa ning taluperenaine Luule Erala arvas, et vaimsele või energeetilisele tasandile jõudmiseks peab inimesel olema aega, huvi ning võimalus üksi olla.

Heiti Erala loodab, et saab õpetustega puude raviomadustest ning muust kasulikust välja anda voldiku, mida inimesed ostaksid ja kust nad võiksid omal käel kasulikke teadmisi omandada. “Kui uudistaja ise ei tea, mis haab teeb, siis ta loeb sealt,” tõi matkaraja rajaja näite.

Taluperemees tutvustas, et teele jäävad näiteks kuusekoda, haavakoda ja musta lepa koda, mis on täiesti looduslikud. Eeskojaks on märgitud suur lapik kivi, millele on kased ümber kasvanud. “Eeskoja ühest otsast saab sisse ja teisest välja.”

Energeetiline ja tervendav rada viivad lõpuks majaõues asuva püramiidi juurde, kus lamaskledes võib inimene iseendaga olla ja saavutada lõpliku rahu.

Püramiidi ja kiige ehitas mees koduõue siis, kui nad kümmekond aastat tagasi Äntu külla elama asusid. “Käisime naisega Rakveres sensitiivide kursusel. Seal propageeriti püramiide, tegin endalegi siis sellise, pärast veel täiustasin. Esialgu oli mõnus küll, aga nüüd pole enam eriti aega seal istuda. Sees on tool, mille seljatoe saab alla lasta. Kiikumine ja õõtsumine mõjub samuti rahustavalt,” rääkis Heiti Erala, lisades, et on pendlimees küll, voodigi selle abil õigesse kohta, veesoontest eemale pandud, kuid väga ta praegu sensitiivsete asjadega ei tegele, sest see nõuab tõsist pühendumist ja aega.

Viburada tuleb atraktiivne

Heiti Erala tegi koos tütrega ka viburaja jaoks äriprojekti, millega Väike-Maarja vallalt ettevõtlustoetust küsiti.

“Nüüd on teada, et toetust saame. Esialgu on kavas osta selle eest kümme vibu, et tasapisi asjaga peale hakata. Taotleme raha juurde ka ettevõtluse arendamise sihtasutusest,” selgitas Härma talu peremees. Viburada tehakse küll metsa, kuid on koprarajast erinev. “Rajad on enam-vähem kõik olemas, tarvis on ainult korrastada ja niita ning asja atraktiivsemaks muuta. Tiirus saab igaüks oma osavust proovida, tahame pakkuda vaba aja sisustamise võimalust. Huvilisi oleks küll, sest Lääne-Virumaal pole see teenus kättesaadav,” valgustas Heiti Erala edaspidiseid plaane. Teenuse osutamiseks on vaja muretseda lisaks vibudele varustus: kindad, nooled ja märgid.

Heiti Erala töötab Väike-Maarja loomsete jäätmete tehases. “Paari aasta pärast tuleb pensioniiga, siis ootab ees huvitav tegevus, millest on võimalik äragi elada,” lootis abikaasa Luule Erala.

Väike elatustalu

Luule ja Heiti Erala sõnul on Härma väike elatustalu, kus tegeletakse kõigega natuke. “Müüme oma toodangut. Kartulit, muna, lambaliha, marju, küülikuliha,” loetles perenaine.

Tallu on võetud lambad selleks, et nad rohumaad hooldaksid. “Lambad on rohkem heina pärast, mis muidu jääks niitmata. Plaanis on liha ka müüa, aga keegi ei taha seda, turustamisega on päris raskusi. Neil, kellel on sajad lambad, on kindel turg olemas. Kuid isegi suured lambapidajad kurdavad, et liha müüa on raske,” rääkis Heiti Erala, kellel on põhikarjas 16 lammast, uted veel peale.

Äntu talus peetakse ka küülikuid. “Üle talve jäävad ainult ema- ja isaloom. Pojad, keda saab aastas kolm pesakonda, tuleb enne külmi lihana realiseerida,” selgitas taluperemees.