
MaRu ortofoto 2026

Kati Tamtik. MaRu
Maa- ja Ruumiamet (MaRu), mis haldab ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad ning vastutab muuhulgas kogu Eesti ruumiandmete, kaartide, maakatastri ja aadressiandmete eest, seab sihi, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem ja paremini koordineeritud.
Asutuse sõnul peavad Eesti tulevikku kujundavad otsused tuginema senisest rohkem olemasolevatele andmetele, teadmistele ja terviklikule vaatele. Eestis on ruumi puudutavad otsused seni liiga sageli killustunud eri valdkondade, andmekogude ja osapoolte vahel. Järgmise nelja aasta jooksul soovib amet seda muuta, tugevdades nii riigi ruumiloome võimekust kui ka praktilisi teenuseid, mida kasutavad riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja maaomanikud, ütles MaRu peadirektor Kati Tamtik ameti värske strateegia tutvustamisel.
Muuhulgas soovib amet kiirendada kaardiandmete uuendamist, arendada kaugseire teenuseid, uuendada ruumiandmete kogumise ja avaldamise põhimõtteid ning avada satelliitnavigatsiooni tugijaamade võrgu teenused laiemale kasutajaskonnale.
Tamtiku sõnul seisab Eesti silmitsi üha keerukamate ruumiküsimustega – alates elamuehitusest, energeetikast ja taristu arendamisest kuni looduskaitse, põllumajanduse ja julgeolekuni. „Eesti maa on piiratud ressurss, kuigi tundub, et seda on palju. Juba täna näeme, kuidas planeerimismenetlustes põrkuvad erinevad huvid, mis takistavad kogu protsessi. Eesti tulevik sõltub sellest, kui targalt me oma maad kasutame ja kui häid otsuseid suudame teha. MaRu ülesanne on tuua need otsused senisest tugevamalt teadmiste, andmete ja koostöö peale,“ ütles Tamtik.
Eesti vajab paremaid ruumiotsuseid
Strateegia üks eesmärke on parandada tervikuna riigi võimet teha kvaliteetseid ruumiotsuseid.
Selleks hakatakse senisest enam toetama kohalikke omavalitsusi, arendama ruumianalüüsi võimekust ning looma tööriistu, mis aitavad hinnata otsuste mõju elukeskkonnale. Eesmärk on kujundada Maa- ja Ruumiametist ruumiloome teadmuskeskus, kes saab erinevate keerukate ruumiküsimuste korral pakkuda nii nõu kui ka abi. Samuti soovitakse leida lahendusi kompleksetele ruumiküsimustele, kus kohtuvad näiteks elamuehituse, energeetika, põllumajanduse, looduskaitse ja riigikaitse vastanduvad huvid ning millel ei ole seni olnud ühte selget vedajat.
„MaRu eesmärk ei ole lihtsalt hallata andmeid või viia läbi menetlusi, vaid sisuliselt aidata kaasa sellele, et Eestis sünniksid paremad ruumiotsused, mis on andmepõhised, tasakaalus ja tulevikku vaatavad. Soovime, et ruumilised valikud oleksid senisest selgemini põhjendatud, paremini koordineeritud, kiiremini ellu viidud ning looksid rohkem väärtust nii inimestele, loodusele kui ka kogu riigile,” ütles Maa- ja Ruumiameti peadirektor.
Eesti ruumiandmed peavad olema ajakohased
Eesti riiklikud kaardiandmed peavad olema piisavalt ajakohased, et toetada nii planeerimist, ettevõtlust, kriisideks valmistumist kui ka riigikaitset. Strateegia eesmärk on uuendada kogu Eesti topograafilisi kaardiandmeid vähemalt kord nelja aasta jooksul ning koguda kaugseire abil igal aastal andmeid vähemalt 25% Eesti territooriumi kohta. Pikem ambitsioon on kaartide koostamist võimalikult palju automatiseerida, mis võimaldaks ruumimuutuseid kiiremini kaardil kuvada.
Samuti avatakse laiemaks kasutuseks riiklik satelliitnavigatsiooni tugijaamade võrk, mis võimaldab täpsemaid asukohateenuseid nii avalikus kui ka erasektoris. See on hea näide avaliku ja erasektori koostööst, kus üksteist on võimalik toetada ning kus on erasektoril võimalik avalikus sektori taristu peale oma teenuseid luua.
„Kui ruumiandmed on vananenud või killustunud, kannatab kogu otsustusprotsess. Meie eesmärk on, et Eesti ruumiandmed oleksid ajakohased, usaldusväärsed ja lihtsasti kasutatavad kõigile, kes nende põhjal otsuseid teevad,“ ütles Tamtik.
Riigimaa peab teenima Eesti arengut
MaRu hallatava ligi 1,4 miljoni hektari riigimaa kasutust hakatakse esmakordselt terviklikult analüüsima, et see toetaks elamuehitust, ettevõtlust, toidujulgeolekut ja riigi pikaajalisi eesmärke. „Soovime, et riigimaa kasutamine looks võimalikult palju avalikku väärtust,“ ütles Tamtik.
Selleks plaanib MaRu asuda aktiivselt juhtima riigi maaportfelli, väärindada riigimaid koostöös kohalike omavalitsustega, lõpetada maareformi lõpetamata küsimused ning muuta maa kasutusse andmise protsessid selgemaks ja tõhusamaks.
Samuti soovib amet muuta katastri- ja aadressiteenused kiiremaks, lihtsamaks ja kliendikesksemaks, parandada maaparandussüsteemide seiret ning seeläbi seisukorda ja andmete kättesaadavust. Läbiv eesmärk strateegias on tõsta maaomanike teadlikkust nende maaga seotud piirangutest ja võimalustest.
Tehnoloogia aitab muuta teenused kiiremaks
Strateegias nähakse olulist rolli ka tehisintellektil ja automatiseerimisel.
Amet on võtnud eesmärgiks viia tehisintellekt oma tööprotsessidesse ning seeläbi muuta protsessid tõhusamaks. „Eesmärk ei ole tehnoloogia kasutamine iseenesest, vaid see, et inimesed, ettevõtted ja omavalitsused saaksid vajalikud teenused kiiremini, lihtsamalt ja väiksema halduskoormusega,“ ütles Tamtik.
Eraldiseisvana on Maa- ja Ruumiametil loodud ka tehisintellekti rakendamise teekaart, mida viiakse ellu paralleelselt strateegiaga.
Tutvu Maa- ja Ruumiameti strateegiaga.
Allikas: Maa- ja Ruumiameti 16.06.2026 pressiteade