Uus Järvselja jahiloss. Foto: Joonas Sisask

Reedel, 12. juunil avas Eesti Maaülikool Järvselja õppe- ja katsemetskonna südames uue jahilossi. Uus hoone hakkab teenima ülikooli õppe- ja teadustööd ning pakkuma kaasaegseid võimalusi seminaride, koolituste, konverentside ja teiste sündmuste korraldamiseks.

Eesti Maaülikooli rektori Ülle Jaakma sõnul ei tähista jahilossi valmimine üksnes uue hoone valmimist, vaid ka järjepidevust. „Järvseljale on talletunud Eesti metsanduse lugu. Hooned muutuvad ajas, muutuvad ka tööviisid, teadus ja tehnoloogiad, kuid Järvselja ülesanne jääb samaks – olla koht, kus sünnivad teadmised, kasvavad inimesed ning kujuneb austus Eesti looduse ja metsatöö vastu,“ ütles rektor Jaakma avakõnes.

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktori Marek Metslaidi sõnul oli uue jahilossi rajamise eesmärk luua keskkond, mis vastaks tänapäevastele vajadustele ja võimaldaks hoonet kasutada aastaringselt. „Järvselja on koht, kus kohtuvad metsandusharidus, teadustöö ning praktiline metsamajandus. Uus jahiloss loob selle kõige jaoks senisest paremad võimalused ning aitab kaasa Järvselja rolli tugevdamisele Eesti metsanduse olulise keskuse ja loodussõprade kohtumispaigana,“ ütles Metslaid.

Uue jahilossi keskmes on avar ja valgusküllane saal, mida täiendavad majutusruumid, köök, saun ning muud õppe- ja teadustööks vajalikud ruumid. Hoone on energiatõhus, ligipääsetav ning sobib kasutamiseks kõigil aastaaegadel. Võrreldes varasema jahilossiga on paranenud ka ruumide kasutusmugavus – majutusruumid ei ole enam läbikäidavad ning on varustatud pesemisvõimalustega. Hoones on ehitisealast pinda 511,5 ruutmeetrit.

Uue hoone kavandamisel peeti oluliseks järjepidevust. Arhitekt Taavi Kuninga loodud jahiloss järgib varasemate Järvselja jahilosside traditsioonilist palkehituse stiili ning säilitab paigale omase ilme.

Ehituse peatöövõtja oli Tartu Ehitus, lossi palkosa valmistas palkmajaehitusele spetsialiseerunud ettevõte Hobbiton. Ettevõtte esindaja Ragner Lõbu sõnul oli väikesi detaile ja sõlmi majal palju ning kõik need pidid lõpuks moodustama ühtse, tugeva ja silmale ilusa terviku. „Nuputamist oli, kuidas hoida maja keskel asuv avar ja kõrge ruum võimalikult õhuline, õnneks võimaldasid kaasaegsed liimpuitkonstruktsioonid leida sobiva lahenduse,“ kirjeldas Lõbu.

Ragner Lõbu jagab mõtet, et tegemist ei ole niivõrd uue hoone kui ühe vana maja ehitusliku taassünniga. Seda väljendavad ka mitmed ehituse käigus tehtud valikud. Uue hoone sisemise tuulekoja seinad ehitati vana jahilossi palkidest, mis on seal eksponeeritud püstpalkseinana. Nii jätkub eelmise hoone lugu sõna otseses mõttes uute seinte vahel.

Jahilossi ehitamisel kasutati umbes 215 tihumeetrit männipalki ning hoones rakendati mitmeid traditsioonilisi palkhoonete ehitusvõtteid. Muuhulgas töötati spetsiaalselt Järvselja jahilossi jaoks välja uus nurgatapp – kuusetapp. Hoone detailides leidub veelgi viiteid paiga identiteedile: näiteks said sarikaotsad inspiratsiooni Järvselja ürgmetsa sümboliks olevast raudhundist.

Eriline lugu peitub aga hoone seinte sees. Palkseinu ühendab ligikaudu 700 salapulka, millest paljudele on kirjutatud metsandusinimeste ja Järvseljaga seotud inimeste nimed. Ligikaudu sajal inimesel oli võimalik oma nimeline salapulk ka ise seina paigaldada. Nii on uue jahilossi konstruktsioonidesse talletatud killuke nende inimeste lugudest, kes on aidanud kujundada selle paiga ajalugu ja tähendust.

Peagi selgub, milline avaliku konkursi kaudu välja valitud kunstiteos hakkab tulevikus lossi täiendama, luues täiendava sideme Järvselja looduse, metsanduse ja kultuuriloo vahel.

Jahilossi avamisele kogunesid Eesti Maaülikooli, Kastre valla, ehitusmeeskonna, metsandussektori ja kohaliku kogukonna esindajad. Avamisüritust juhtis ning jagas mälestusi Järvselja jahilossi ajaloost näitleja Guido Kangur. Muusikalise etteaste tegi meeskoor Forestalia.

Sümbolhoone avamisel osales ka Eesti Vabariigi president Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega. Koos istutati Jahilossi juurde hariliku tamme kitsavõraline ehk püramiidjas vorm.

Jahilossi ehitus koos lammutustööde ja sisustuse hankimisega kestis kokku aasta ja seitse kuud. Hoone maksumuseks kujunes 2 688 775,90 eurot.

Täna avatud jahiloss on kahe varasema jahilossi järglane. Esimene, 1912. aastal valminud jahiloss hävines tulekahjus 1948. aastal. Teine, 1980. aastal valminud jahiloss oli selle kümnendi alguseks amortiseerunud ja polnud enam kasutatav.

Allikas: Eesti Maaülikooli 12.06.2026 pressiteade