Tragimine. Foto: Kaspar Aug
Selleaastane tragimine oli arvult juba 20 ja kestis neli päeva. Seekord puhastati Keskkonnaameti eestvedamisel Peipsi järv 504 võrgust, kogupikkus sellistel vee-elustikku ja paadimootoreid kahjustavatel võrkudel oli lausa 35 km.
Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna peainspektor Ivo Kask ütles, et kuigi tragimistalgute ajal oli ilm vahepeal tuuline, mis sundis isegi tragimise aegu muutma, saab talgutega rahule jääda. „Sel aastal otsisime kaotatud võrkusid ka sellistest järve piirkondadest, kuhu eelmistel aastatel ei jõutud. Nelja tööpäeva jooksul leiti 504 hüljatud või ilmastikuolude tõttu püügikohtadest kaduma läinud nakkevõrku. Paraku sellistes võrkudes enamasti kalad hukkuvad ning ka sellel aastal leiti sealt kalajäänuseid ligi 900 korral - rõõmsaks teeb, et nendest õnnestus siiski vabastada ka 36 kala,“ rääkis Kask.
Leitud ja veekogust eemaldatud nakkevõrkudest olid enamus odavamad Hiinas toodetud võrgud. Neid oli 329. Kallimaid võrke, mis toodetud soome materjalidest oli 93 ning Venemaalt meie vetesse triivinud raamvõrke avastati 75. Lisaks võrkudele eemaldati veekogust ka kümmekond püügivahendi ankrut ja püügivahendi tähistuslippe. Samuti üks noodapära, mõrra juhtaed ning paar mõrra nõudmise kotti. Püügivahendite ankrutena oli kasutatud ka roomiktraktorite lindilülisid, hüdrosilindit ja ka väiksema mootorsõiduki mootorit.
Ivo Kask lisas, et talgupäevadel aitas Peipsit puhastada igapäevaselt 12 paatkonda. „Kokku läbiti tragimise päevadel veekogul ligikaudu 3000 km ning panustati hinnanguliselt ligi 1000 töötundi. Lisaks Keskkonnaameti inimestele aitasid Peipsit puhtamaks muuta kutselised kalurid, vabatahtlikud ja koostööpartnerid teistest riigiasutustest – tänud kõigile selle eest.“
Keskkonnaameti eestvedamisel on Peipsil kaotatud või hüljatud püügivahendite otsimiseks ja veekogust eemaldamiseks tragimistalguid korraldanud juba 2006. aastast. Kõigi aastate peale kokku on Peipsi järvest tragimise käigus leitud ja eemaldatud 13088 nakkevõrku. Võrgud ühte jadasse asetatuna oleks selle kogupikkuseks ligikaudu 915 km. Lisaks kalade, veeloomade ja veelindude ohustamisele on sellised võrgud ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Samuti on tänapäeva nakkevõrgud valmistatud erinevatest plastmaterjalidest, mis veekogusse jäädes lagunevad pika aja jooksul väikesteks plastosakesteks. See mõjutab vee kvaliteeti ning jõuab märkamatult kalade kaudu meie toidulauale.
Allikas: Keskkonnaameti 12.06.2026 pressiteade
