Kliimaministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) tehtud uuringu kohaselt ei planeerita ettenähtavas tulevikus Eestis fosforiidiga seonduvaid kaevandamistegevusi. Samuti ei ole plaanis alustada kaevandamist.
Aastatel 2023–2026 läbi viidud uuring keskendus Kunda lähedal asuvale Aru-Lõuna piirkonnale, kus täna asub töötav lubjakivikarjäär. Uuring näitas, et kuigi Eesti fosforiiti on võimalik olemasolevate tehnoloogiatega tööstuslikult väärindada ning sellest toota kvaliteetseid väetiste ja keemiatööstuse tooraineid, ei ole kaevandamine ja töötlemine praegustes turutingimustes majanduslikult tasuv.
„Uuring annab meile teaduspõhise teadmise Eesti fosforiidi omaduste ja võimaliku kasutamise kohta. Tänaste teadmiste põhjal ei ole uuritud alal fosforiidi kaevandamine Eestis majanduslikult põhjendatud. Samal ajal on oluline mõista, et Eesti fosforiidi puhul on tegemist strateegilise maavaravaruga, mille tähtsus võib tulevikus muutuda tehnoloogia arengu või muutuvate geopoliitiliste olude tõttu,“ ütles energeetika- ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
EGT tehtud uuring keskendus Aru-Lõuna piirkonnas Toolse fosforiidimaardla võimalustele ning hindas muu hulgas fosforiidi geokeemilisi ja mäetehnilisi omadusi, võimalikke töötlemistehnoloogiaid, majanduslikku tasuvust, keskkonnamõjusid ja olelusringi. Kokku analüüsiti kahe tehnoloogilise suuna rakendatavust ning kaheksat võimalikku arengustsenaariumi.
Tulemused näitavad, et Eesti fosforiit paistab rahvusvahelises võrdluses silma väga madala kahjulike lisandite, näiteks kaadmiumi, sisaldusega. See võimaldab toota kvaliteetseid fosforipõhiseid tooraineid ja tooteid.
Samas ei ole Aru-Lõuna piirkonnas fosforiidi kaevandamine ja töötlemine praegu majanduslikult tasuv. Peamised põhjused on suured investeerimisvajadused, maavara omadustest tulenevad töötlemis- ning jäätmekäitlusega seotud kulud. Lisaks ei ole fosforhappe hind maailmaturul piisavalt kõrge, et selline investeering ära tasuks.
“Uuringust selgus, et praegu kasutusel olevate tööstuslike tehnoloogiatega ei ole võimalik Aru-Lõuna fosforiidist majanduslikult tasuvalt eraldada haruldasi muldmetalle. Samuti puudub tänasel päeval sobiv tööstuslikul tasemel lahendus fosforiidi peal paikneva musta kilda väärindamiseks,” selgitas Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.
Seetõttu tuleb fosforiiti käsitleda eelkõige Eesti strateegilise maavaravaruna. Tulevikus võib selle kasutamine muutuda otstarbekaks juhul, kui arenevad tehnoloogiad, muutuvad turutingimused või tekivad häired senistes tooraine tarneahelates.
Euroopa Liidu tasandil peetakse fosforiidi väärindamise võimekuse arendamist jätkuvalt oluliseks Euroopa varustuskindluse ja majandusjulgeoleku tugevdamiseks. Eestis nähakse edasist potentsiaali eelkõige kaasnevate ressursside ja tootmisjääkide kasutusvõimaluste uurimises ning uute puhta tööstuse lahenduste arendamises.
Sirli Sipp Kulli sõnul arutab teadusuuringut reedel Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõukogu. Uuringu lõpliku koondaruande avalikustab Eesti Geoloogiateenistus 29. juunil oma veebilehel.
Allikas: Kliimaministeeriumi 11.06.2026 pressiteade
