Kui plaanid võtta kassipoja, siis on oluline teha seda läbimõeldult ja vastutustundlikult. Põllumajandus-ja toiduameti loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Gerlin Järvela selgitab, millele peaks iga tulevane kassiomanik tähelepanu pöörama.

1. Kust on kõige turvalisem kassipoeg võtta?

Kassipoja võtmisel on väga oluline eelistada usaldusväärset ja kontrollitud päritolu. See tähendab, et looma tervise, pidamistingimuste ja tausta kohta peab olema võimalik saada selget infot.

Kassipoega ei tohiks osta ega vastu võtta juhuslikest või mitteametlikest kohtadest, näiteks sotsiaalmeedia kuulutuse kaudu tundmatult inimeselt, parklast, tänavanurgalt või muust sarnasest olukorrast. Kui looma päritolu ei ole teada, võib see hiljem kaasa tuua tõsiseid probleeme nii loomale kui ka omanikule.

Teadmata taustaga kassipojal võivad olla varjatud terviseprobleemid. Samuti võib kaasneda risk tuua Eestisse haiguseid, mida siin ei esine, näiteks marutaud.

2. Millised dokumendid peaks kassipojal olema?

Enne kassipoja koju toomist tuleb veenduda, et tal on tehtud vajalikud vaktsiinid ning sise- ja välisparasiiditõrjed. Sama oluline on, et nende protseduuride kohta oleksid olemas ka tõendavad dokumendid.

3. Millal peab kassipoega vaktsineerima?

Vaktsineerimine kaitseb kassipoega raskete nakkushaiguste eest ning aitab vähendada haiguste leviku riski ka teiste loomade seas.

Esmane vaktsineerimine tuleb kassipojale teha alates 8.-9. elunädalast ning seejärel korrata vaktsineerimist iga nelja nädala järel kuni 16 nädala vanuseni. Kompleksvaktsiin kaitseb panleukopeenia, herpesviiruse ja kalitsiviiruse vastu.

Marutaudivaktsiini saab kassipoeg ühekordselt alates 12. elunädalast ning see peab olema tehtud hiljemalt 21. elunädalaks. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest.

4. Millal alustada siseparasiiditõrjega?

Kassipoegade siseparasiiditõrjega soovitatakse alustada varases eas ning sõltuvalt kasutatavast preparaadist ja loomaarsti hinnangust võib esimene tõrje toimuda juba alates kolmandast elunädalast.

Kassipoja kasvuperioodil soovitatakse ussirohtu manustada vähemalt kord kuus kuni kuue kuu vanuseni. Edaspidi piisab täiesti tubasel kassil tavaliselt ussirohu andmisest iga kolme kuu järel.

Õues käivatele, jahti pidavatele, toortoitu saavatele või muul viisil suuremas nakkusohus olevatele kassidele on soovitatav teha siseparasiiditõrjet sagedamini-üldjuhul kord kuus lumevabal perioodil.

5. Kas välisparasiitide tõrje on vajalik ka kassipojale?

Jah, välisparasiitide tõrjet ei tohiks unustada. Kirbud, puugid ja teised välisparasiidid võivad põhjustada nahaärritusi, allergilisi reaktsioone ning levitada erinevaid haigustekitajaid.

Välisparasiitide vastase kaitse vajadus sõltub looma eluviisist, kuid eriti oluline on see õues liikuvatele kassidele. Sobiva tõrjevahendi valikul tasub konsulteerida loomaarstiga.

6. Miks on oluline kass steriliseerida või kastreerida?

Steriliseerimine ja kastreerimine on vastutustundliku loomapidamise oluline osa. See aitab vältida soovimatuid järglasi ning vähendab olukordi, kus kassipojad satuvad varjupaikadesse või jäävad koduta.

Lisaks võivad suguküpseks saanud kassidel tekkida käitumismuutused. Isased kassid kipuvad sagedamini territooriumi märgistama, hulkuma ja otsima paaritumisvõimalusi. Emased kassid võivad jooksuajal muutuda tavapärasest häälekamaks. Steriliseerimine ja kastreerimine aitavad neid käitumisi vähendada ning toetavad looma heaolu.

7. Kas steriliseerimine ja kastreerimine mõjutavad ka tervist?

Jah. Lisaks soovimatute järglaste vältimisele aitavad steriliseerimine ja kastreerimine ennetada mitmeid terviseriske.

Steriliseerimine aitab ennetada emakapõletikku ning vähendab piimanäärmekasvajate tekkeriski. Kastreeritud ja steriliseeritud loomad liiguvad üldjuhul vähem ringi, mistõttu väheneb ka kokkupuude teiste loomadega ning koos sellega erinevate nakkushaiguste ja parasiitide leviku oht.

Näiteks võivad kasside omavahelised kaklused soodustada kasside immuunpuudulikkuse viiruse ehk FIV levikut. Steriliseerimine ja kastreerimine aitavad vähendada ka hulkuvate kasside arvukust ning sellega seotud loomakaitse- ja terviseriske.

8. Miks peab kassipojal olema kiip?

Kiip aitab kadunud looma omanikuga kokku viia, kuid ainult kiibist ei piisa. Kiip tuleb kindlasti ka registrisse kanda, sest vaid siis on võimalik leitud loom kiiresti koju tagasi toimetada.

Kiibistamine ja andmete registreerimine on lihtne, kuid väga oluline samm, mis võib kadumise korral otsustavaks saada.

9. Mida teha, kui kassipoja tervise või tausta osas tekib kahtlus?

Kui kassipoja tervise, vaktsiinide, parasiiditõrje või dokumentide osas tekib kahtlus, tuleks esimesel võimalusel pöörduda loomaarsti poole.

Loomaarst saab kontrollida looma tervislikku seisundit, nõustada edasiste sammude osas ning vajadusel teha vajalikud protseduurid. Mida varem võimalikud probleemid avastada, seda paremini saab neid ennetada või ravida.

10. Kas kassipoeg sobib suviseks kaaslaseks?

Kassipoeg ei ole hooajaline kaaslane. Looma ei tohi jätta suve lõppedes üksi suvilasse, maale või loodusesse. Kass vajab kodu, hoolt ja stabiilsust kogu oma elu jooksul.

Loom tuleks võtta ainult siis, kui ollakse valmis vastutama. Kassipoeg ei ole hetkeline rõõm, vaid pereliige paljudeks aastateks. Tema heaolu sõltub otseselt omaniku otsustest.

Kassipoja võtmine peab olema läbimõeldud otsus. Enne looma koju toomist tuleb veenduda tema päritolus, tervislikus seisundis, vaktsineerimistes, parasiiditõrjes ja dokumentides. Samuti tuleb arvestada kiipimise, steriliseerimise või kastreerimise ning igapäevase hoolitsusega.

Vastutustundlik omanik mõtleb kaugemale esimesest armsast hetkest. Kassipoeg kasvab suureks, kuid tema vajadus turvalise kodu, hooliva inimese ja järjepideva tähelepanu järele jääb kogu eluks.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 10.06.2026 pressiteade