Tänavu suvel ja sügisel on karude saagiks langenud kümneid tarusid, maiaste loomade kavaluse ja jõu vastu on mesilaid kaitsta peaaegu võimatu.

Koeru vallas Norra mõisa juures on karu teinud viimastel päevadel tõhusat tööd ning kümmekonnast tarust osa pulkadeks lammutanud. Jäljerida viib metsa, seal on selgesti näha varjuline koht, kus loom on maitsvate kärgedega maiustanud.

Mesinik Kalle Vihter, kellele tarud kuuluvad, ainult ohkas juhtunu peale. «Selle suve ja sügisega on läinud karude nahka kümme taru ja end selle vastu kuidagi kaitsta on peaaegu võimatu,» ütles ta.

Vihteri kogemust mööda ei toimi karude vastu isegi elektrikarjus, sest särtsu saamine ärritab karu ja lõpuks on purustused veelgi suuremad.

Mesinikud on Vihteri teada katsetanud ka mängivate raadiote tarru jätmist, kuid need kipuvad langema taru juurde juhtunud inimeste saagiks. «Igasuguse lärmiga loom harjub, algul ehmatab, siis tuleb ju vaatama, mis hääl see on,» selgitas ta.

Sootuks must sügis on olnud mesinik Tarmo Jaaniskil, kellel mõne nädala eest hävitas karu Laimetsa küla lähedal koguni 21 taru.

Sündmuspaika läinud Jaanisk leidis taruvaremete kohalt tiirutamas vaid peotäie segaduses mesilasi ja võis seega kõik pered kahjumisse kirjutada. «Tundub, et karud lähevad aina jultunumaks,» lausus ta.

Jaaniskist oli Järva Teatajal põhjust kirjutada juba kevadel, kui karu ennast tema tarude kaitseks paigaldatud elektrikarjuse alt läbi kaevas. «Tavaliselt on jahimeestele meesööjad karud teada, aga lasta neid ei saa, sest lubasid antakse välja nii vähe,» arutles ta.

Jaaniski hinnangul on karude jultunud rünnete taga lihtsalt nende suur arvukus.

Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Aleksander Siimensoni ütlust mööda on karusid Järvamaal tõesti palju: eelmisel aastal loendasid jahimehed maakonnas neid 80.

Tänavu tohib neist lasta viit. Kaks karu on praegu juba lastud, üks leiti kuulitabamusega metsast surnult. Kas tegemist on salaküttimise või söötmiskoha juures sea pähe tabamuse saanuga, selgitab keskkonnainspektsiooni uurimine.

Karukahjust tuleb teada anda keskkonnateenistusse, kes juhtunu kohta akti kirjutab. Siimensoni ütlust mööda on praegu vastu võetud määrus kulud hüvitada, kuid pole otsustatud, millises mahus ja kuidas täpselt raha välja makstakse.

Siimenson lisas, et seadus on tagasiulatuva jõuga käesoleva aasta 1. jaanuarini, mistõttu saavad hüvitise korra jõustumisel tasu kõik need, kes on tarude rüüstamise vormistanud. Praegu on selliseid avaldusi Järvamaalt keskkonnateenistuses paarkümmend.