Eesti põllumehed tuletavad meelde: julgeolek algab põllult

Galerii: EPKK

Täna algab üleriigiline plakatikampaania, mis toob esile toidutootmise rolli Eesti igapäevaelus, majanduses ja julgeolekus. Kampaania põhisõnum „(Toidu)julgeolek algab põllult“ rõhutab, et põllumajandus ei ole valdkond, mille arvelt kärpeid teha. Algatus on jätk 19. märtsil toimunud aktsioonile „Põllumajandus ristteel“, mille raames kogunes üle Eesti ligi 700 traktorit.

Algatuse on käivitanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koos Põllumeeste Ühistu KEVILI, Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Noortalunikega. Suve jooksul paigaldavad põllumehed plakatid maanteede äärsetele põldudele üle Eesti, mis jäävad nähtavaks augusti lõpuni. Kampaaniat toetavad arvamuslood ja sotsiaalmeediapostitused.

Kampaania toimub ajal, mil Eesti Vabariigi Valitsus valmistab ette Euroopa Liidu uue rahastusperioodi (2028–2034) vahendite jaotamist. Euroopa Komisjon on Eestile selleks perioodiks ette näinud 546 miljonit eurot, et vähendada aastakümnete jooksul kujunenud ebavõrdsust Euroopa Liidu põllumajandustoetustes. Euroopa Liiduga liitumisel said Eesti põllumajandustootjad ligikaudu 70 protsenti väiksemaid toetusi kui liikmesriikide keskmine ning ka praegu jäävad Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidu keskmisest enam kui 20 protsenti madalamaks.

Võti selle ebavõrdsuse vähendamiseks on Eesti Vabariigi Valitsuse käes. Euroopa Komisjon ei ole põllumajandustoetuste taseme ühtlustamiseks Eestile eraldatud vahendite kasutamisel seadnud kohustust suunata neid põllumajandussektorisse, mistõttu on võimalik kasutada raha ka teiste valdkondade rahastamiseks. Ministeeriumide poolt märtsis esitatud soovid järgmise rahastusperioodi Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks ületavad võimalikku eelarvemahtu 3,5 korda.

Rahandusministeerium ootab ministeeriumidelt kärpeettepanekuid 19. juuniks ning terviklik eelarvekava esitatakse Vabariigi Valitsusele 10. augustiks. 

Kerli Ats, EPKK juhatuse esinaine: „Praegu on otsustamise aeg. Taotleme Eestile eraldatud vahendite suunamist investeeringutesse, mis suurendavad kohalikul maaressursil põhineva põllumajanduse ja toidutööstuse lisandväärtust ning ressursitõhusust ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut. See 546 miljonit eurot on võimalus, mida ei tohi käest lasta.“

Sildid põldudel, sõnum ühiskonnale

Kampaania keskseks osaks on maanteede ääres paiknevatele põldudele paigaldatavad plakatid üle Eesti. Plakatitel kasutatakse eesti vanasõnadest inspireeritud sõnumeid ning otsekoheseid tõdesid toidutootmisest. Näiteks: „Pole põllumajandust — pole toitu" või „Toidutootmine ei ole ainult põllumehe vastutus." Vanasõnade kaudu kõnetatakse ühiskonda laiemalt — „Narri põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu" ja „Kuis külvad, nõnda lõikad" — tuletades meelde, et suhe maaga nõuab austust ja järjepidevust. Kõiki sõnumeid ühendab märksõna #põllumajandusristteel. Plakateid võib suve jooksul näha Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Haapsalu ja teiste maanteede ääres.

Kampaaniaga on oodatud liituma kõik Eesti põllumajandustootjad. Selleks piisab plakati paigaldamisest oma põllule ning kampaania jagamisest sotsiaalmeedias märksõnaga #põllumajandusristteel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast:
EPKK on Eesti põllumajandustootjate ja -ettevõtete katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 4000 liiget. Koja eesmärk on seista põllumajandussektori stabiilse ja konkurentsivõimelise tegevuskeskkonna eest.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 08.06.2026 pressiteade