Linnak

Eesti Maaülikooli 2025. aasta kasvuhoonegaaside heide on 5689,83 tonni CO₂ ekvivalenti. See on 15,3% vähem kui aasta varem. Suurim mõju heite vähenemisele oli kliimasõbralikemate F-gaaside kasutamisel masinates ja seadmetes.

Kui 2024. aastal oli ülikooli kasvuhoonegaaside heide veel 6713,67 tonni CO₂ ekvivalenti, siis 2025. aastaks vähenes see 1023,84 tonni võrra. Ühe Eesti Maaülikooli töötaja kohta on keskmine kasvuhoonegaaside jalajälg 2025. aastal 4,99 tonni CO₂ ekvivalenti, aasta varem oli see näitaja 5,96 tonni töötaja kohta.

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juht Sille Rebane selgitas, et ülikool mõõdab emissioone üldtunnustatud metoodika järgi kolmes mõjualas. „See võib mõjuda küll esmapilgul ühe suure arvude rägastikuna, kuid annab meile siiski teadmised, mis suunas me peame pingutama, et täita oma eesmärki olla rohetrendide kujundaja ja lähtuda rohelise ülikoolina võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje mõtteviisist nii taristu arendamisel kui käitumiskultuuris,“ tõdes ta.

Mõjuala 1 hõlmab ülikooli poolt toodetud energiat, ülikooli enda sõidukite kasutamisest tulenevat süsinikuheidet ning seadmete tekitatud hajusheitmeid ehk F-gaase. „Siin saavutasimegi aastaga kõige suurema edasimineku tänu sellele, et meie F-gaaside heide vähenes 96% (528,27 tonnilt 21,20 tonni CO₂ ekvivalendini). F-gaaside kogus küll aastaga ei vähenenud, aga kaasa aitas see, et täitsime masinad ja seadmed kliimasõbralikemate gaasidega. Mis tähendab seda, et kui need masinad lekivad, siis nende gaaside kliimamõju on väiksem. Nii et keskkonna heaks saab nii mõndagi teha teadlikuma toorme, toote või teenuse valikuga,“ kirjeldas analüüsi koostaja Sirli Pehme Eesti Maaülikoolist.

Selle mõjuala suurim heide tuleneb ülikooli enda sõidukite kasutamisest tulenevast kasvuhoonegaaside heitmest. Mõjuala 1 heide tervikuna oli 2025. aastal 181 tonni CO₂ ekvivalenti ehk ligi 73,2% väiksem kui aasta varem (2024. a 675 tonni).

Mõjualas 2 arvestatakse kaudset heidet, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisseostetud elektri- ja soojusenergiast. See oli 2025. aastal Eesti Maaülikoolil arvestuslikult 3635 tonni CO₂ ekvivalenti ehk 18% vähem kui aasta varem (2024. a 4457 tonni). Ostetud elektrienergiaga seotud emissioonid vähenesid 15,6% (3462,17 tonni CO₂ ekvivalenti) ning ostetud soojusenergia emissioonid 51,5% (172,94 tonni CO₂ ekvivalenti).

Sirli Pehme sõnul tulid siin mängu positiivsed välised mõjud. „Esiteks oli elektritarbimine ülikoolis tervikuna natuke väiksem ja veidike vähenes ka kaugkütte tarbimine. Peamine mõju tulenes hoopis sellest, et ülikool ostab kaugkütet ettevõttelt Gren ja neil vähenes 2025. aastal märkimisväärselt maagaasi osakaal energiaallikate seas. See omakorda mõjutas meie kasvuhoonegaaside heite arvutusi,“ selgitas Pehme.

Mõjuala 3 alla läheb organisatsiooni tegevustest, toodetest ja teenustest põhjustatud muu kaudne heide. Siia kuuluvad näiteks sisseostetud transporditeenuste, lähetuste, personali tööle-koju liikumiste, jäätmete, ostetud toodete (analüüsis kajastus kontoripaber, põhivarad ja väikevarad) ja isikliku auto tööotstarbel tehtud sõitude kasvuhoonegaaside heited. Maaülikooli metsade ja põldude süsinikusidumist ei ole selles analüüsis arvestatud.

Kokku oli kolmanda mõjuala kasvuhoonegaaside heide 2025. aastal arvestuslikult 1873 tonni CO₂ ekvivalenti. Selles mõjualas toimus väike kasv, mis oli seotud suurema toodete sisseostu ja töötajate sagedasema autoga tööle liikumisega. Sirli Pehme ütles, et kolmandas mõjualas on just sel komponendil suurim mõju. „Teavet personali tööle- ja kojusõitude kohta kogusime küsitlusega ja seega on need tulemused ka mõnevõrra üldistatud, kuid kindlasti on see näitaja ülikooli jaoks üks võimalusi kasvuhoonegaaside jalajälje vähendamiseks tulevikus.“

Kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamisega alustas Eesti Maaülikool 2023. aastal, et saada parem ülevaade ülikooli keskkonnamõjust ning leida võimalusi tegevuste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. „Lähiajal peaks valmis saama ka ülikooli kasvuhoonegaaside vähendamise tegevuskava,“ ütles Sille Rebane. „Kasvuhoonegaaside analüüs annab meile tegevuskavasse vähemalt kolm konkreetset suunda. Esiteks tahame vähendada elektrienergia jalajälge ja suurendada taastuvenergia tootmist. Juba sel suvel paigaldatakse päikesepark meie linnakusse nii spordihoone kui ka metsamaja katusele, Polli Aiandusuuringute Keskuses ja Võrtsjärve õppekeskuses on päikeseenergia juba kasutusel.“

Teised kaks suurt eesmärki on seotud liikuvusega ja nende juures on oluline ka ülikooli töötajate ja tudengite harjumuste ja hoiakute muutmine. „Meil on vaja vähendada transpordi jalajälge. Siin võib abi olla ühistranspordi laialdasemast kasutusest, sõitude ühildamisest ning töö ja ajakasutuse optimeerimisest. Muidugi on vaja soodustada ka kestlikku liikumist. Selleks peame vaatama, kas meil on piisavalt jalgrattaparklaid ja kas linnakus ning Tartu linnas tervikuna on mugav ja turvaline jalgsi ning jalgrattaga liikuda. Selle viimase saavutamiseks saame üht-teist teha ka koostöös Tartu linnavalitsusega,“ võttis Sille Rebane kokku mõned olulisemad lähiaja sihid.

Loe lähemalt Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli tegevustest ja vaata jalajälje raporteid ülikooli kodulehelt.

Allikas: Eesti Maaülikooli 06.06.2026 pressiteade