Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Valmis ülevaade Eesti meteoroloogilisest kevadest, kus vaatame otsa kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.

Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C. Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil, mis on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga.

Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige kõrgem õhutemperatuur 29,9 °C mõõdeti 19. mail Narva meteoroloogiajaamas ja kõige madalam 8. märtsil nii Lääne-Nigula kui Kuusiku seirejaamades, kui termomeetri näit langes −6,5 °C-ni.

Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem – Eesti keskmine õhutemperatuur +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.

Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm (norm 111 mm ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal, kuid viimati oli tänavusest veel kuivem kevad üle 40 aasta tagasi – 1974. aastal (46 mm).

Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi (norm 629 tundi ehk 115% normist). Kõige vähem paistis päikest Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas – kevade jooksul oli 639 päikesepaistelist tundi (norm 597 tundi) ja kõige enam oli päikest Roomassaare rannikujaamas –  813 tundi.

Tutvu 2026. aasta meteoroloogise kevade ilmaülevaatega lähemalt siin.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 04.06.2026 teade