Nooremteadur laboris. Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool ootab kuni 15. juunini kandidaate doktoriõppesse. Doktoriõpe on mõeldud neile, kes soovivad oma valdkonnas süvitsi minna, panustada teaduse arengusse ning kujundada oma karjääri teaduses, ettevõtluses või avalikus sektoris.
Eesti Maaülikooli õppeprorektori Endla Reintami sõnul algab teekond doktorantuuri sageli ammu enne avalduse esitamist. „Doktorantuur sobib inimesele, keda kannustab sügav huvi oma valdkonna vastu ning soov leida vastuseid küsimustele, mis ei ole veel lahendust leidnud. Kandideerimine eeldab juba enne sisseastumisdokumentide esitamist oma uurimisteema läbimõtlemist ja doktoritöö kavandi koostamist ning esimesi arutelusid tulevase juhendajaga. Tegemist ei ole üksnes õpingute jätkamisega, vaid võimalusega panustada uute teadmiste loomisse. Doktorant on õpingute ajal osa ülikooli tööperest, asudes tööle nooremteadurina,“ ütles Reintam.
Doktorikraad annab lisaks erialastele teadmistele oskused, mida hinnatakse nii teaduses, ettevõtluses kui ka avalikus sektoris.
Doktorikraad annab võimalusi väga erinevaks karjääriks, peamine neist on teadlase karjäär. „Tänapäeval on doktorant ülikoolis töötaja staatuses, mitte tavaline tudeng nagu varasemalt,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktoriõppe peaspetsialist Diana Rimm. „Näiteks Eesti Maaülikoolis töötab praegu nooremteadurina 187 doktoranti ja pole vähetähtis mainida, et seejuures saavad nad ka Eesti keskmist palka.“
„Teadmussiirdedoktorantuur võimaldab aga ühendada teadustöö ettevõtte või asutuse arenguvajadustega ning viia teadustulemused praktikasse ettevõtte hüvanguks. Nii sünnivad lahendused, millel on otsene väärtus nii tööandjale kui ka ühiskonnale,“ jätkas Diana Rimm.
Doktorantuuri kandideerimiseks tuleb esmalt valida uurimisteema ja leida sobiv juhendaja. Doktoritöö teemad katavad väga laia valiku Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustöö valdkondadest, hõlmates näiteks tumedat elurikkust, rändhanede taluvuslävesid, süsinikuringet kuivendatud metsaökosüsteemides, tehisintellektil põhinevat innovatsiooni põllumajanduses, mullaelustiku potentsiaali kestlikus taimekasvatuses, ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud peenfraktsiooni mõju betoonile, taastuvenergia elektrijaamade juhitavuse optimeerimist, mikrovetikate kasvatamist ja torrefitseerimist aga ka bioturvalisuse mõju loomade tervisele ja heaolule piimaveisekarjades.
Hiljemalt 15. juunil tuleb esitada vajalikud dokumendid, sealhulgas doktoritöö kavand, sisseastumise infosüsteemis SAIS.
Täpsem info doktoriõppe võimaluste, uurimisteemade ja kandideerimistingimuste kohta on leitav Eesti Maaülikooli veebilehel www.emu.ee/doktoriope.
Samaaegselt doktoriõppele on avatud sisseastumine ka Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavadele, kuhu saab avaldusi esitada kuni 2. juulini.
Allikas: Eesti Maaülikooli 3. juuni 2026 pressiteade
