Riik soovib vähendada Eesti kalatööstuste sõltuvust imporditud kalast. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium muutis selleks vesiviljeluse investeeringutoetuse tingimusi. Uued reeglid aitavad mere- ja mageveekasvandusi kiiremini arendada. Muudatuste eesmärk on toetada Eesti kalakasvatust ja suurendada toidujulgeolekut.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul vähendab riik taotlejate halduskoormust. Selgemad reeglid aitavad investeeringutel kiiremini teoks saada ning see kasvatab Eestis toodetud kala osakaalu poelettidel.

Olulisemad muudatused toetuse reeglites:

• Paindlikumad nõuded maale ja ehitisele

Väikestele ja keskmistele ettevõtetele lüheneb maakasutuse nõue. Ehitise ja sellealuse maa omandi- või hoonestusõiguse nõue väheneb viielt aastalt kolmele aastale. Samuti lüheneb investeeringu kestvuse nõue kolmele aastale.

• Kiirem tegevuste elluviimine

Toetuse saaja peab tegevused ellu viima 18 kuu jooksul pärast Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) otsust. Varem oli selleks aega kaks aastat. Lühem tähtaeg on vajalik, sest Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF 2021-2027) periood hakkab lõppema.

• Lihtsam kulude tõendamine

Ühikuhinna alusel hüvitatavate kulude puhul ei pea PRIA-le enam tšekke ega arveid esitama. Kuludokumente küsitakse ainult tegelikult tekkinud kulude korral.

Miks tasub Eestis kalakasvatust arendada?

Tugev vesiviljelus toob kasu tarbijatele, tööstustele ja kalakasvatusega tegelevatele ettevõtjatele. Eesti kalatööstused sõltuvad praegu paljuski imporditud lõhest ja vikerforellist. Samal ajal vähenevad loodusliku kalavaru püügimahud. Kohalik kasvanduskala annab tulevikus tööstusele stabiilse ja kindla sisendi.

Sigmar Suu sõnul tagab kohalik tootmine tarbijatele värskema kala ja lühema tarneahela. Kalakasvatus on ühtlasi üks loodussäästlikumaid viise loomse valguallika tootmiseks. „Samuti aitab vesiviljeluse arendamine kaasa uute töökohtade loomisele eeskätt maapiirkondades ning toob investeeringuid väljapoole Harjumaad,“ lisas Suu.

Ettevõtjate huvi on kasvuteel

Eestis on praegu üks toimiv merekalakasvandus. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud loa veel kolme merekalakasvanduse rajamiseks. Lisaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis menetluses uued hoonestusloa taotlused. Huvi kasvu näitavad ka EMKVF 2021−2027 eelarvevahenditest heakskiidetud projektid.

Määruse muudatused jõustuvad 5. juunil 2026. aastal. Taotlusvooru merekalakasvanduste arendamiseks avab PRIA 10. juunil.

2025. aasta 4. märtsi määruse nr 22  „Perioodi 2021-2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ muudatustega saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade