Politseinikud pidasid mais kinni 27-aastase Valgevene kodaniku ja 20-aastase Ukraina kodaniku, keda kahtlustatakse petuskeemis osalemises. Esialgsetel andmetel tegutsesid mehed ühiselt ja kooskõlastatult grupis ning aitasid oma tegevusega telefonikelmidel Eesti inimestelt raha välja petta.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuhi Jelena Mirošnitšenko sõnul viitavad seni kogutud tõendid sellele, et 27-aastane Valgevene kodanik oli aprilli keskel Tallinnast leitud SIM-boksiga seotud petuskeemi järgmine lüli, kelle roll oli telefonikelmidele luua tehniline võimekus petukõnede tegemiseks. „Pidasime aprilli keskel kinni 20-aastase Ukraina kodanikust naise, kes hoidis töös SIM-boks seadet ja liikus sellega ühest külaliskorterist teise. Asja edasi uurides jõudsime 27-aastase Valgevene kodanikuni, kes esialgsetel andmetel aitas skeemi tehniliselt üles seada ning mai keskel pidasid kriminaalpolitseinikud mehe kuriteos kahtlustatavana kinni,“ kirjeldab ta.

„Kahtlustuse kohaselt toimetas mees SIM-boks seadme Eestisse, ühendas selle külaliskorteris internetivõrku ning seadistas vastavalt saadud juhistele töökorda. Lisaks oli mehe ülesanne osta sülearvuti, võimaldada sellele kaugjuurdepääs ning varustada seadme haldajat kõnekaartidega. See tegevus võimaldas telefonikelmidel SIM-boksi kaudu helistada Eestis asuvatele inimestele umbes 3000 korda,“ selgitab Mirošnitšenko.

Mirošnitšenko sõnul viitavad seni kogutud tõendid sellele, et 27-aastane mees võis Eestis tegutseda ka rahakullerina. „Läbiotsimise käigus leiti kahtlustatava valdusest sularaha ning 10 katki tehtud pangakaarti, mis võivad kuuluda kelmuse ohvriks langenud inimestele. „Kriminaalmenetluses selgitatakse, kas ja mitme juhtumiga on mees veel seotud, kui palju on kannatanuid ning milline võis olla tema kogu roll petuskeemis,“ lisab ta.

Uurimise käigus jõudis politsei ka 20-aastase Ukraina kodanikust meheni, keda kahtlustatakse sama petuskeemi raames rahakullerina tegutsemises. „Esialgsetel andmetel oli 20-aastane mees petuskeemi ahela nö lõpuosa ehk tema roll oli käia kannatanute kodudes järel sularahal ja pangakaartidel ning võtta sularahaautomaatidest välja kannatanute raha. Pidasime mehe kahtlustatavana kinni 25. mail ning leidsime tema valdusest 12 pangakaarti, mis praegustel andmetel kuuluvad petukõnede ohvriks langenud inimestele. Hetkel teadaolevalt tegutses mees alates märtsist ning praeguseks oleme tuvastanud 4 juhtumit kogukahjuga umbes 20 000 eurot, mille puhul on alust kahtlustada mehe seotust. Täpse juhtumite arvu ja kahju selgitame välja edasise uurimise käigus.“

Petuskeemi kohaselt helistasid telefonikelmid kannatanutele riigiasutuste, mobiilsideoperaatori, politsei või panga nimel ning teatasid, et nende kontodel toimuvad kahtlased tehingud, nende nimele üritatakse võtta laenu või andmed on sattunud petturite kätte. Varalise kahju tekkimise vältimiseks juhendasid kelmid kannatanut läbima väidetavat turvaprotseduuri, mis eeldas toimingute kinnitamist Smart-ID või Mobiil-ID rakenduse kaudu, enda seadmele kaugjuurdepääsu võimaldamist, pangakaardi ära andmist või pangaülekannete tegemist. Kelmide eesmärk oli saada sedasi ligipääs kannatanute pangakontodele, taotleda nende nimele laene, teostada nende pangakontodelt ülekandeid või võtta välja sularaha.

„Need juhtumid on näide sellest, kuidas kelmide tegevus on organiseeritud ning igaühele on kelmuste ahelas määratud kindel roll. Üks inimene haldab seadet, teine loob selleks tehnilised eeldused, kolmas teeb kõnesid ning neljas käib kannatanute juures rahal järel. Meie ülesanne on leida üles iga lüli pettuste ahelas ning skeem katkestada. Näeme, et valdavalt tulevad Eestisse kelmusi toime panema välismaalased, kes arvavad, et riigipiirid kaitsevad neid, kuid tegelikult see nii ei ole. Kontrollime kõiki meile laekunud vihjeid ning reageerime koheselt, et kelmid kinni pidada ja vastutusele võtta,“ ütleb Mirošnitšenko.

Prokuratuur taotles Harju maakohtult kahtlustatavate vahistamist, kuna prokuratuuri hinnangul võivad mehed vabadusse jäädes hoiduda menetluses osalemisest ja panna toime ka uusi kuritegusid. Harju maakohus nõustus prokuratuuri seisukohtadega ja võttis mehed kaheks kuuks vahi alla.

Tuletame meelde:

1. Ükski riigiasutus ega teenuspakkuja ei palu inimesele helistades PIN-koode sisestada. Mitte mingil juhul ei tohi telefoni teel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid.
2. Politsei ei tee inimestega salajast koostööd ega survesta kedagi uurimise jaoks oma raha, dokumente või pangakaarti ära andma.
3. Politsei ei karista sind kodus sularaha hoidmise eest ega tule sinu sääste üle lugema, deklareerima või hoiule võtma.
4. Kui oled langenud kelmuse ohvriks, siis helista kohe panka, palu kõik ülekanded blokeerida ja sulge oma kaardid. Seejärel pöördu politseisse.

Allikas: PPA teade