Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel rõhutas Brüsselis toimunud AGRIFISH nõukogu istungil, et praeguses julgeolekuolukorras on kriitiline suurendada väetiste tarnekindlust, turu läbipaistvust ja tarneahela dialoogi.

Lähis-Ida kriis on muutnud ELi väetise- ja kütusevarude seisu veelgi hapramaks kui aastal 2022. See mõjutab kogu toidusüsteemi, kuna kõrgemad kulud kanduvad üle toiduainete hindadele. Pärteli sõnul vajab Euroopa väetiste tootmisvõimekuse suurendamist, kaubanduse mitmekesistamist, operatiivseid andmeid hindade, logistika ja tootmise kohta, et tagada kiire reageerimine kriisidele.

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni ajutist riigiabi raamistikku ja väetiste tegevuskava, mis aitavad tagada väetiste kättesaadavuse ja hinnastabiilsuse. Lisakulude vältimiseks peaks Eesti seisukohalt süsiniku piirimeetme (CBAM) rakendamise väetiste osas edasi lükkama, ideaalis tagasiulatuvalt,“ sõnas asekantsler.

Pärteli sõnul on Lähis-Ida kriisi mõjud energia- ja väetiseturgudele äärmiselt murettekitavad, sest kõrgemad hinnad mõjutavad iga põllumajandusettevõtet Euroopas ning tarbijad hakkavad peagi tundma uute šokkide mõju.

„Ebastabiilsetel globaalsetel turgudel on ELi kaubanduslepingud usaldusväärsete partneritega olulisemad kui kunagi varem ja kaubanduspartnerite mitmekesistamine aitab vähendada haavatavust. Eesti toetab komisjoni tööd vabakaubanduslepingute sõlmimisel, sealhulgas ELi ja Mercosuri lepingut ning suhteid Mehhikoga,“ rääkis Pärtel.

„Samal ajal ei tohi tarnete mitmekesistamine asekantsleri sõnul hõlmata Venemaa ja Valgevene väetisi. Eesti rõhutab vajadust veelgi rangemate piiravate kaubandusmeetmete, kõrgemate tariifide ja rangemate impordipiirangute järele, et EL ei rahastaks agressori sõjamasinat,“ rõhutas ta.

Vastupanuvõime tugevdamiseks tuleb ELis suurendada tavapäraste, orgaaniliste ja ringmajanduse lahendustel põhinevate tootmist. Pärtel tõi esile, et reeglite ühtlustamisel peab säilima piisav paindlikkus, et toetada kohalikke tehnoloogiaid.

„Eestis on juba käivitatud edukad ringmajanduse projektid, mis taaskasutavad energiasektori kõrvalsaadusi. Oluline on seda suunda jätkata. Kohalike ressursside kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditavast toormest,“ sõnas Pärtel.

Lisaks kinnitas Pärtel Eesti jätkuvat ja kindlat toetust Ukrainale ja Moldovale, rõhutades vajadust hoida kaubanduskanalid avatuna ning alustada peatselt ELiga ühinemise läbirääkimisi.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 27. mai 2026 pressiteade