Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile riikliku renoveerimiskava, mille eesmärk on renoveerida vananev hoonefond 2050. aastaks. Kava annab ülevaate Eesti hoonefondi hetkeseisust ning vajalikest meetmetest ja investeeringutest järgmisteks aastakümneteks. 

„Eesti inimesed tahavad oma kodusid renoveerida. Seda näitas selgelt ka viimane korterelamute toetusvoor, kus taotlusi esitati neli korda rohkem kui oli voorus raha. Inimesed teadvustavad, et renoveerimise tulemusel vähenevad küttekulud, paraneb hoonete sisekliima, ohutus ja kriisikindlus ning kasvab kinnisvara väärtus. Riigi ülesanne on luua tingimused, et renoveerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja jõukohane,” lausus taristuminister Kuldar Leis. 

"Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050” kirjeldab Eesti hoonefondi hetkeseisu, annab ülevaate senistest renoveerimistulemustest, riiklikest rahalistest ja mitterahalistest meetmetest, investeeringute vajadusest ning riigi rollist renoveerimise toetamisel. 

Eestis on alates 2010. aastast renoveeritud 4200 kortermaja ehk umbes 33 protsenti elupinnast ja 10 protsenti väikeelamutest (15 000 maja). Kõige aktiivsemalt renoveeritakse Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Põlva- ja Lääne-Virumaal ning näiteks Rakvere ja Põlva linnades on korda tehtud juba 80 protsenti korterelamutest.

Lähima kümne aasta jooksul on eesmärk renoveerida üle Eesti 4000 kuni 5500 kortermaja (kokku 5 miljonit ruutmeetrit) ning 11 000 väikeelamut (1,5 miljonit ruutmeetrit). 2050. aastaks tuleks renoveerida 12 500 kortermaja ning 95 000 väikeelamut. 

Kortermajade renoveerimise edendamisel keskendub riik eelkõige toetustele, finantsteenuste kättesaadavusele ning renoveerimise tugiteenuste arendamisele. “Omanike enda algatus ja panus jäävad renoveerimisel endiselt oluliseks. Riigi tugi peab aga olema sihitud neile, kelle jaoks kodu kordategemine ei ole ilma abita jõukohane, eeskätt riskirühmadele ja vähekindlustatud majaomanikele,” märkis Leis. “Peame renoveerima ka targemalt ja kiiremini, kasutades rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas tehaselist renoveerimist.“

Kliimaministeerium ootab renoveerimiskavale tagasisidet kuni 12. juunini. Kavaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel. Tähelepanekud ja parandusettepanekud palume saata aadressile Kaspar.Alev@kliimaministeerium.ee. 

Riikliku renoveerimiskava esimene versioon esitatakse juunis Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2026. aasta detsembris. 

Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050 on valminud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja projekti LIFE IP BUILDEST partneritega. 

Allikas: Kliimaministeeriumi 27.05.2026 pressiteade