Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras saatis teiste ministeeriumitega kooskõlastamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava“ muudatused. Rakenduskava olulisemateks muudatusteks on eesmärkide vahelise eelarve muutmine, et tagada Euroopa Liidu toetusvahendite efektiivsem kasutamine.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi Eesti rakenduskava kõik meetmeid on rakendunud ning on selgunud meetmed, kus taotlejate huvi toetuste vastu on väiksem ja ka meetmed, mille eelarvet on tarvis suurendada.

Kaks miljonit eurot lisaraha teadusuuringuteks

Meetme „Perioodi 2021-2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ alameetme „Keskkonnaalaste uuringute toetus“ eelarvet suurendatakse ühe miljoni euro võrra. Lisavahenditega on võimalik rahastata uuringuid, mis annavad olulist teadmist Eesti mere- ja sisevete kalavarude kohta. Uuringutest saadav sisend on oluline Eesti kalanduspoliitiliste otsuste langetamiseks.

Alameetme „Vee-eluressursside väärindamise uuringu toetus“ eelarvet täiendatakse samuti ühe miljoni euro võrra. Lisavahendid võimaldavad toetada uuringuid, mis tugevdavad Eesti kalandussektori konkurentsivõimet ning suurendavad kalavarude keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja teadmistepõhist majandamist. 

Merekalakasvatuse arendamisse suunatakse üle kahe miljoni euro

Kõige suurema muudatusena suunatakse meetme „Perioodi 2021-2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ alameetmesse „mere kalakasvatuse rajamine või laiendamine“ juurde 2 651 876 eurot.

„Eesti kalatööstuse ettevõtted, kus valmistatakse kalatooteid lõhelistest, sõltuvad suurel määral imporditud toorainest. Selleks, et rahuldada Eesti kalatöötlejate toormevajadust ning suurendada riigi toidujulgeolekut, on senisest enam vaja pöörata tähelepanu merekalakasvatuse arendamisele Eesti rannikumeres,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.  Ta lisas, et kuna looduslikult püütavad  kalavarud on pidevas vähenemises, tuleb katta nõudlust kalatoodete järgi vesiviljelusest saadavast toodangust.

Merekalakasvatuste arendamine Eesti rannikumeres pälvib üha enam ettevõtjate huvi. Hetkel on Eestis vaid üks toodangut andev merekalakasvatus, kuid lisandumas on mitmeid uusi, mida iseloomustab hästi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis menetluses olevate hoonestuslubade hulk. Praeguseks on antud tegevusluba veel kolme merekalakasvatuse rajamiseks ning menetluses on kolm taotlust hoonestusõiguse saamiseks eesmärgiga rajada uus merekalakasvatus. Lisavahendid võimaldavad juba selle aasta teisel poolaastal korraldada uusi taotlusvoore.

Bürokraatia vähendamiseks hakatakse kasutama ühikuhinda

Rakenduskavasse lisatakse uus lihtsustatud kulumeetod. Ühikuhinda hakatakse kasutama rannakaluritele vajalike nutiseadmete, nagu näiteks nutitelefonid ja tahvelarvutid,  soetamisel. Kaluritel on neid seadmeid vaja selleks, et esitada kalapüügiandmeid elektrooniliselt PERKi rakenduse kaudu.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade