Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kontrollis esimeses kvartalis seapidamisettevõtete bioturvalisuse nõuete täitmist. Eesmärgiks oli hinnata, kuidas seapidajad järgivad kehtivaid nõudeid, mis aitavad ennetada loomataudide, eelkõige sigade Aafrika katku levikut. Enam kui pooltes seapidamiskohtades esines puuduseid. Suur osa leitud puudustest on likvideeritud või puuduste kõrvaldamiseks on ettevõtjatel konkreetsed plaanid.

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul võeti eesmärgiks kontrollida kõiki seapidajaid. „Valimisse kuulus 135 seapidamiskohta, mis olid registreeritud PRIA andmetel seisuga 31. detsember 2025. Enamik seafarme on praeguseks kontrollitud. Kontrollide käigus vaadati, kas bioturvalisuse nõuded on rakendatud piisaval määral ning anti seapidajatele juhised puuduste kõrvaldamiseks,“ selgitas Prommik.

Enne kontrollide algust edastati seapidajatele bioturvalisuse juhend ning viidi läbi kaks veebikoolitust. Samuti koolitati järelevalveametnikke, et tagada ühtne ja tõhus järelevalve üle Eesti.

„Sigade Aafrika katk ei ole enam ainult üksikute farmide probleem – see on kogu Eesti seakasvatuse ja toidujulgeoleku küsimus, kuna SAK mõjutab kogu sektori tootmisvõimekust ja Eesti isevarustatust sealihaga. Tänane olukord näitab väga selgelt, et viirus levib aktiivselt nii metsseapopulatsioonis kui ka farmide vahetus läheduses. Seetõttu peavad kõik seafarmid, sõltumata suurusest, iga päev maksimaalselt panustama bioturvalisuse nõuete täitmisse. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et mitte ükski farm ei saa end hetkekski turvaliselt tunda,“ ütles Eesti suurima seakasvatusettevõtte Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann. Ta lisas, et bioturvalisus ei ole formaalsus ega bürokraatlik kohustus, vaid ainus reaalne kaitsemeede haiguse vastu. „Ühe farmi eksimus võib mõjutada tervet piirkonda ja kogu sektorit. Seetõttu peame tegutsema ühiselt ja väga distsiplineeritult,“ paneb ta seakasvatajatele südamele.

Just Maag Agro kandis seoses SAK-iga aastal 2025 kõige suuremat kahju, kuna ettevõttele kuuluvas (ja ühtlasi Baltikumi suurimas) seafarmis EKSEKO läks hukkamisele ligikaudu 30 000 siga, sealhulgas sai pihta ka emise- ja poegimisfarm. Aastas tuleb Maag Agro seakasvatussüsteemist 220 000 siga.

„Bioturvalisuse nõuete täitmine on kriitilise tähtsusega loomataudide ennetamisel. Seda näitasid ka eelmise aasta suve sigade Aafrika katku epidemioloogilised uuringud mis tõid mitmel juhul esile tõsised puudused bioturvalisuse meetmete rakendamisel. Iga seapidaja vastutab selle eest, et tema ettevõttes oleksid riskid maandatud ning nõuded täidetud,“ lisas Prommik.

Kokku leiti puuduseid biorurvalisuse nõuete täitmisel 72 seapidamiskohas. 14 ettevõttele tehti ettekirjutused ning ülejäänutel esinesid väiksemad puudused, mis kõrvaldati koheselt. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib ettekirjutuste täitmist vastavalt nende täitmise tähtajale. Kui nõuded on täitmata võib see olla aluseks taudikahjuhüvitise mitte maksmiseks ning sellisel juhul jääb kogu majanduslik kahju loomapidaja kanda.

Peamised probleemid, mis tuvastati:

• Territoorium pole piisavalt piiratud – kõrvalistel isikutel ja loomadel oli võimalik pääseda territooriumile, aiad olid kahjustunud või välja veninud, väravad ei sulgunud nõuetekohaselt
• Desinfitseerimise puudulik korraldus – desomatid olid kuivad, jalatsite desinfitseerimine ebapiisav ning desobarjäärid ei vastanud nõuetele
• Inimeste liikumise korraldus  - loomapidaja pole läbi mõelnud inimeste liikumist farmis ristsaastumise vältimiseks
• Transpordi ja liikumise korraldus – puudused sõidukite liikumise kontrollis ettevõtte territooriumil, traktoreid kasutatakse nii sigalas kui ka põllutöödel
• Allapanu ja kõrvalsaaduste käitlemine – metsloomad ja linnud pääsevad allapanu juurde
• Bioturvakavad – taudi ennetamisega seotud tegevused pole piisavalt läbi mõeldud  ning tegevused ei ole kavas kirjeldatud
• Surnud sigadelt proovide võtmine – passiivne seire pole toimunud ettenähtud sagedusega, mis on oluline taudi varajases staadiumis avastamises.

Põllumajandus- ja Toiduamet tutvustas järelevalve tulemusi ka seakasvatajatele 5. mail toimunud infotunnil.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade