26.–27. mail toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents „Tulevikukindel maaparandus“, mis toob kokku maaparanduse valdkonna eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ning teistest riikidest. 

Konverents keskendub küsimusele, kuidas muuta maaparandussüsteemid kliimamuutuste tingimustes vastupidavamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Arutelude keskmes on kliimamuutustega kohanemine, nutikate ja digitaalsete lahenduste kasutamine, looduspõhised meetmed ning tasakaalu leidmine keskkonna- ja majandushuvide vahel. 

“Maaparandusel on mõju aastateks, seepärast on oluline mõelda ette pikemalt, vaadata tuleviku vajadusi ja märgata signaale, mis juba praegu avalduvad. Tehnilised lahendused nõuavad mahukaid investeeringuid, teadmiste jagamine erinevate riikide vahel annab võimaluse õppida üksteiselt ja seeläbi leida tõhusamad ning soodsamad lahendused. Paralleelselt tuleb silmas pidada mõju keskkonnale ja teha valikud, mis on keskkonnasäästlikud,“ sõnas konverentsi korraldava Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor Anu Nemvalts. 

Konverentsi avab ICID (Rahvusvahelise Niisutuse ja Kuivenduse Komitee) president Marco Arcieri. Esinejate seas on tunnustatud eksperdid Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist. Ettekannetes käsitletakse muu hulgas reguleeritava drenaaži võimalusi kliimakindluse suurendamisel, looduspõhiseid kuivenduslahendusi, hüdroloogilist modelleerimist ning põua ja üleujutuste mõju vee kvaliteedile. 

Soome Finnish Field Drainage Association (asutuse nimetus eesti keeles) Minna Mäkelä tutvustab uut reguleeritava drenaaži juhendit, mis keskendub veehoiu ja toitainete ärakande vähendamise võimalustele põllumajandus- ja metsamaadel. Leedu teadlane Vilda Grybauskiene räägib sellest, kuidas üks maailma enim kuivendatud riike kohandab oma maaparandussüsteeme tänapäevaste kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. 

Läti teadlased Arturs Veinbergs ja Ainis Lagzdins keskenduvad vee liikumise modelleerimisele ning põua ja üleujutuste mõjule põllukuivenduses. Tartu Ülikooli teadlane Jürgen Sarjas tutvustab uuringuid, mis käsitlevad soometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju veekvaliteedile. 

Konverentsi lõpetab Maa- ja Ruumiameti ettekanne LIFE SIP WetEST projektist, mille eesmärk on parandada Lääne-Eesti veekogude seisundit ja edendada keskkonnasäästlikke veemajanduslahendusi. 

Konverentsi teisel päeval toimub väljasõit, mille käigus tutvutakse praktiliste maaparandus- ja veemajanduslahendustega. 

Allikas: Maa- ja Ruumiameti pressiteade