Sel kevadel algas kuuse-kooreüraski lendlus enamikes maakondades mai alguses, kuid aktiivne lendlus hakkas pihta kuu keskpaigas. Tänavune soe ja kuiv kevad on loonud üraskitele soodsad tingimused, samal ajal kui põud mõjub puudele nõrgestavalt, muutes need kahjuritele vastuvõtlikumaks. Viimaste päevade soojad ilmad on suurendanud kuuse-kooreüraskite arvu Riigimetsamajandamise keskuse (RMK) seirepunktides. 19. mai seirepunktide tulemused näitasid, et lendlus on aktiivne kõikjal Eestis, mistõttu tuleb hakata valmistuma püünispuude väljaveoks.

Kuuse-kooreüraski püünispuud on soovitav metsast välja vedada saeveskisse töötlemiseks mõne nädala jooksul pärast puude asustamist ja haude rajamist. Sobivaim aeg selleks on siis, kui koore all on üraskite munad ja nukkumata vastsed. Meie oludes juhtub see tavaliselt mai lõpupoole või hiljemalt juuni esimesel poolel, kuid kindlasti enne jaanipäeva. Vaid sellisel juhul ei jõua üraski esimese põlvkonna valmikud veel kooruda ja sobivate tingimuste korral järgmise haudme ehk teise põlvkonna rajamiseks uusi puid asustada.

Mardikate lahkumist koore alt mõjutab ka ilmastik – jahedate ja vihmaste ilmade korral jäävad mardikad koore alla kauemaks kui sooja ja kuiva ilma korral. Asustatud puult lahkumise aega mõjutab ka üraskite asustustihedus. Hõreda paiknemise korral jäävad vanamardikad puule pikemaks ajaks ning kaevandavad pikemad käigud kui suure asustustiheduse korral. Harilikult asustab kuuse-kooreürask nõrgestatud või äsja hukkunud kuuski. Kui aga nende arvukus kasvab soodsates oludes väga suureks ja nõrgestatud puid enam ei jätku, siis on nad hulganisti koos rünnates võimelised asustama ka terveid kuuski. Lisaks püünispuudele tuleb üles töötada ka kevadel asustatud tormikahjustus ja värskelt asustatud puud.

Jälgi ka iganädalasi seirekokkuvõtteid ja soovitusi Keskkonnaportaalis.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 26.05.2026 pressiteade