Reedel, 22. mail toimus Pärnus Eesti–Läti ja Läti–Eesti valitsuskomisjonide ühisistung, kus arutati kahe riigi piiriülese koostöö peamisi küsimusi.

Ühisistungil lepiti kokku, et Eesti ja Läti tihendavad koostööd julgeolekuvaldkonnas, täpsemalt päästeoperatsioonide, elanikkonnakaitse ja piiriüleste evakuatsioonide teemal. Kriisiolukorras ei mahu inimeste liikumine, päästetöö ega abivajadus alati ühe riigi piiridesse. Seetõttu vajavad naaberriigid enne kriisi kokku lepitud kontakte, tööjaotust, ühisharjutusi ja infovahetust.

Samuti jätkuvad konsultatsioonid, et parandada koostööd õiguskaitseküsimustes, sealhulgas mehitamata õhusõidukite ja droonidega seotud olukordades. Droonid on muutnud piirialade julgeoleku väga praktiliseks küsimuseks. Kui mehitamata õhusõiduk liigub piiri lähedal või üle piiri, peavad mõlema riigi asutused kiiresti aru saama, kes ohtu märkab, kellele info liigub, kellel on õigus sekkuda ja kuidas välditakse olukorda, kus vastutus jääb kahe riigi vahele.

Piirialade koostöö puudutab ka igapäevaseid teenuseid. Nii Eesti kui ka Läti jaoks piirkondlikult olulise Valga haigla puhul kinnitati piiriüleste tervishoiuteenuste jätkumine, pikendades Läti Riikliku Tervishoiuteenistuse ja Valga Haigla koostöölepingut kuni 2030. aasta suveni. See tagab Valka piirkonna elanikele röntgeni- ja ultraheliuuringute jätkumise Valga haiglas ning alates 2026. aasta juulist lisandub teenuste hulka ka ehhokardiograafia. Samuti käivitatakse pilootlahendus, mille eesmärk on võimaldada Valga haiglas tehtud radioloogiliste uuringute tulemuste turvaline edastamine Läti riiklikku e-tervise süsteemi.

Ühistranspordivaldkonnas anti ülevaade piiriüleselt piloteeritud bussiliinide Valga–Valka ja Ikla–Ainaži–Salacgrīva toimimisest. Mõlemad pilootliinid on osutunud vajalikuks ning pooled jätkavad nende mõju ja rahastusvõimaluste hindamist, et leida võimalusi teenuse jätkumiseks pärast praeguse projektiperioodi lõppu.

Toidujulgeoleku arutelul keskenduti kriisiaja tarneahelatele ja toidukaupade piiriülesele liikumisele. Eesti ja Läti tarneahelad on tihedalt seotud ning kriisis võib ühe riigi tõrge kiiresti mõjutada ka teist. Pooled arutasid ühiseid kriisiaja tegevusmudeleid, et tagada kaupade, eriti toidu, liikumine üle piiri ning vältida tarneahelate katkemist.

Eraldi käsitleti sigade Aafrika katku levikuga seotud riske. Eesti ja Läti arutasid koostöö tugevdamist taudiseires, epidemioloogilise info vahetamises ja metssigade populatsiooni ohjamises, et vähendada haiguse leviku ohtu kodusigade farmidesse ning kaitsta seakasvatussektorit ja toidujulgeolekut.

Ühisistungil käsitleti ka piiriüleste tuuleparkide mõju. Eesti ja Läti osapooled leppisid kokku, et toetavad arendajate ja kohalike omavalitsuste omavaheliste kokkulepete praktikat ning jätkavad sel teemal dialoogi ekspertide tasandil.

Arutati ka loomade varjupaigateenuse piiriülese korraldamisega seotud küsimusi Valga–Valka piirkonnas ning võimaliku töörühma kokku kutsumist lahenduste otsimiseks.

Ühisistungit juhtis Eesti regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kaasjuht oli Läti targa halduse ja regionaalarengu minister Raimonds Čudars. Istungil osalesid ka Eesti suursaadik Lätis Eerik Marmei ja Läti suursaadik Eestis Kristīne Lauritsa, samuti sisejulgeoleku, pääste, tervishoiu, transpordi, toidutööstuse ja energeetika valdkonna ning kohalike omavalitsuste esindajad mõlemast riigist.

Eesti–Läti ja Läti–Eesti valitsuskomisjonid loodi 2004. aastal, et toetada naaberriikide koostööd, piirkondade arengut ja ühiste väljakutsete lahendamist. Komisjoni järgmine ühisistung toimub rotatsiooni korras Lätis.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade