Euroopa Komisjon avaldas 19. mail 2026 ELi väetiste tegevuskava1. EPKK hinnangul ei paku see põllumeestele kiiret lühiajalist leevendust ning väetisi süsiniku piirimaksu (CBAM) alt välja ei arvata.
Väetiste hinnatõus on olnud väga järsk. Kui sügisel maksis ammooniumnitraat (AN) umbes 325–340 €/t, siis praegu üle 540 €/t. 2026. aasta aprillis olid ELi lämmastikväetiste keskmised hinnad ligi 70% kõrgemad kui 2024. aasta keskmine ja 62% kõrgemad kui 2020. aasta tase enne eelmist hinnatippu. Hinnatõusu peamised põhjused on Lähis-Ida konflikt ning CBAMi rakendumine ELis. Lähis-Ida konflikt on häirinud ülemaailmseid väetise- ja gaasitarneid ning CBAMi rakendumine survestab hindu juba enne 2027. aasta maksukohustuste jõustumist. Eesti teraviljatootmises moodustab väetisekulu ligikaudu 20% omahinnast. Samal ajal on teravilja müügihinnad püsinud stabiilselt madalad. Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav.
Komisjon pakub kriisi leevendamiseks lühiajalisi meetmeid, muuhulgas ÜPP kriisireservi suurendamist, mineraalväetiste tollimaksude ajutist peatamist (välja arvatud Venemaalt ja Valgevenest), paindlikumat riigiabi raamistikku ning võimalust luua ÜPP strateegiakavasse toetusmeede.
Volinik Christophe Hansen lubas Strasbourgis ÜPP kriisireservi (~200 mln €) vähemalt kahekordistada. Lõplik summa sõltub Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide otsusest. Isegi eeldatav 400 mln € jääb selgelt alla kriisi tegeliku mõju, mis ulatub miljarditesse. Tollimaksude peatamine annab kogu ELile kokku ligikaudu 60 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Paindlikum riigiabi annab liikmesriikidele võimaluse oma tootjaid riigieelarvest toetada, kuid Eesti eelarve on kaitsekulutuste tõttu niigi surve all. Samal ajal jõukamad liikmesriigid oma tootjaid toetavad. See süvendab aga konkurentsierinevusi ja killustab ühisturgu. Strateegiakavasse loodav toetusmeede tähendaks aga olemasoleva eelarve ümberjaotamist ning selleks tuleks kelleltki teiselt raha ära võtta.
“Tänased väetisehinnad põllumehele tähendavad homseid toiduhindu tarbijale. Komisjoni pakutud meetmed ei vasta turuhäire tegelikule ulatusele. Lühikeses plaanis tuleb peatada CBAMi kohaldamine väetistele ja luua kompensatsioonimehhanism, mis vastab kriisi tegelikule suurusele. Vastasel juhul kandub praegune surve edasi ka järgmistesse hooaegadesse. Pikemas perspektiivis on Eesti jaoks oluline nitraadidirektiivi paindlikum rakendamine, kus kalenderpõhiste piirangute asemel lähtutakse agronoomilistest tingimustest. Samuti tuleb toetada investeeringuid digestaadi kasutamisse. Meil on suur piimakari ja kasvav biogaasi tootmine, mistõttu on digestaat meile loogiline kohalik lahendus. Need lahendused vähendavad sõltuvust importväetistest ja muudavad Eesti põllumajanduse vastupanuvõimelisemaks," ütles EPKK esinaine Kerli Ats.
EPKK ootab, et Eesti valitsus võtaks ELi nõukogus selge seisukoha: toetada mineraalväetiste tollimaksude peatamist, taotleda väetiste väljaarvamist CBAMi alt või selle mõju täiendavat leevendamist ning nõuda ELi-tasandi lisarahastust, mis ei tuleks olemasoleva ÜPP eelarve arvelt. Järgmine kriitiline ajaaken on sügiskülvide periood: kui sisendihinnad selleks ajaks ei stabiliseeru, kanduvad praegused mõjud edasi ka 2027. aasta tootmistsüklisse.
See ei ole ainult Eesti tootjate mure. 19. mail kogunesid sajad põllumehed üle Euroopa Strasbourgis Euroopa Parlamendi ette, et väetiseturu pingelisele olukorrale tähelepanu juhtida. Aktsiooni korraldas Copa-Cogeca, mille liige on ka EPKK.
Täpsem ülevaade Euroopa Komisjoni väetiste tegevuskavas välja pakutud meetmetest on avaldatud EPKK veebilehel: [Euroopa Komisjoni väetiste tegevuskava ei too põllumeestele kiiret leevendust].
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda | 22.05.2026
