Kliimaministeerium tutvustas täna Vabariigi Valitsusele riikliku looduse taastamise kava koostamise põhimõtteid ja lähtekohti. Looduse taastamine ei tähenda üksnes üksikute liikide või alade kaitsmist, vaid investeeringut puhtasse elukeskkonda ja tulevikukindlasse majandusse.

Kliimaministeerium valmistab koostöös teiste riigiasutuste ja huvirühmadega ette riiklikku looduse taastamise kava, mille aluseks on 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Kava hõlmab kaitstavate maismaa- ja mereelupaikade taastamist, jõgede loodusliku sidususe parandamist, tolmeldajate populatsioonide suurendamist ning elurikkuse suurendamist linnades, põllumajandus- ja metsaökosüsteemides. 

„Looduse taastamine on vajalik, et meie metsad, põllud ja veekogud toimiks ka tulevikus ning toetaks inimeste elu ja majandust. Märgalad aitavad siduda süsinikku ja vähendada üleujutuste riski. Pärandniidud ja liigirikkad põllumajandusmaastikud aitavad toetada tolmeldajaid ja toidutootmist. Seega heas seisus loodus kõikjal meie ümber on inimese liitlane,“ sõnab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Looduse taastamise kava käsitleb erinevaid Eesti ökosüsteeme, mille seisund on aastakümnete jooksul halvenenud maakasutuse muutuste, inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu. Kava puudutab muuhulgas kaitstavaid elupaiku, jõgesid ja järvi, pärandniite, märgalasid, põllumajandusmaastikke, ranniku- ja merealasid ning linnaloodust. 

Looduse taastamine toimub mitmel viisil. Vahel piisab sellest, et tagada elupaikade kaitse ja areng valdavalt looduslike protsessidena ning sellised elupaigad on kaitsealadel. Aktiivsed tegevused võivad hõlmata näiteks elurikkuse suurendamist põllumajandusmaastikus, rikutud alade taastamist, jõgede vaba voolu tagamist, aga ka tegevusi kaitsealadel kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi parandamiseks.

Veekogude ja märgalade taastamine aitab parandada veekvaliteeti, vähendada üleujutuste riski, parandada kalastiku seisundit – nii luuakse ka elupaiku kahepaiksetele jt ohustatud liikidele. 

Tegevuste eesmärk ei ole seega üksnes looduse kaitsmine kitsas tähenduses, vaid ka inimeste heaolu ja majanduse ning toidujulgeoleku pikaajaline toetamine. “Eesti majandus ei toimi tühjas ruumis. Ta vajab viljakat mulda, puhast vett, tolmeldajaid, toimivaid metsi, niite, soid, jõgesid ja merd. Kui need süsteemid nõrgenevad, muutub kallimaks toidutootmine, kasvavad veepuhastuse kulud, suureneb üleujutuste ja põudade risk ning väheneb maa ja elukeskkonna väärtus. Seetõttu on looduse taastamine investeering Eesti looduskapitali,” märgib Sutt. “Aga nagu loodus on meie kõigi ühine hüve, saab selle toetamine edukalt toimuda vaid koostöös kohalike kogukondade, maaomanike, teadlaste ja ettevõtjatega.”

Looduse taastamise kava ettevalmistamiseks moodustati seitse ekspertkogu, mille ülesanne oli kirjeldada eri ökosüsteemide hetkeolukorda, sõnastada vajadusel taastamise eesmärgid ning töötada välja võimalikud meetmete ettepanekud. Ekspertkogudesse kuulusid teadlased, valdkondade eksperdid ja ametkondade esindajad.

Möödunud nädalal toimus ministeeriumide ühishoones ka järjekordne looduse taastamise kava avalik kaasamisseminar. Lisaks moodustatakse mai ja juuni jooksul viie fookusteema lõikes täiendavalt töörühmad, kuhu kaasatakse enim mõjutatud osapooled. Suve jooksul analüüsitakse kaasamisprotsessi käigus kogutud sisendit, millele järgneb mõjude ja kaasneva kasu hindamine. 

Juhtkomisjoni kuuluvad erinevate huvirühmade esindajad. Juhtkomisjon on nõuandva õigusega kogu, kelle ülesandeks on ekspertgruppidelt ja huvitatud osapooltelt laekunud ettepanekutele seisukohtade kujundamine ning ettepanekute esitamine kava koostamise ja kinnitamise kohta.

Eesti eesmärk on esitada looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile käesoleva aasta lõpuks.

Valitsuskabinet nõustus põhimõttega teha Eestile mõistlik ja siinsetesse oludesse sobiv looduse taastamise kava, mis hoidub võimalusel täiendavate riigisiseste kohustuste võtmisest, kuid teeb vajaliku selleks, et Eesti loodus oleks heas seisus ja siin saaks ka edukalt majandada.

Allikas: Kliimaministeeriumi 21.05.2026 pressiteade