Eilsel looduse taastamise kava avalikul kaasamisseminaril tutvustati ekspertkogudes valminud esialgseid ettepanekuid meetmetele, mille eesmärk on parendada Eesti ökosüsteemide seisundit.
“Looduse taastamise kava puudutab erinevaid eluvaldkondi ning selle koostamisel on oluline leida sisuliselt mõjusad ja praktikas rakendatavad lahendused. Tänased ettepanekud annavad esimese tervikliku pildi ekspertrühmade lahendussuundadest. Arutelud jätkuvad ning seejärel on kavas ka erinevate mõjude ja kaasneva kasu hindamine,” ütles Kliimaministeeriumi strateegialooduskaitse valdkonna juht Mart Kiis.
Kliimaministeerium valmistab koostöös teiste riigiasutuste ja huvirühmadega ette riiklikku looduse taastamise kava, mille aluseks on 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Kava hõlmab kaitstavate maismaa- ja mereelupaikade taastamist, jõgede loodusliku sidususe parandamist, tolmeldajate populatsioonide suurendamist ning linna-, põllumajandus- ja metsaökosüsteemide taastamist.
“Paljud tegevused, millest looduse taastamise kava kontekstis räägime, ei alga nullist. Eestis tehakse juba täna looduse taastamisega seotud töid nii kaitsekorralduse, veemajanduse, põllumajandustoetuste kui ka erinevate keskkonnameetmete kaudu. Kava eesmärk on need tegevused paremini tervikuks siduda ning vaadata süsteemselt, millest jääb veel puudu,” lisas Kiis. Kõik ELi riigid ei ole oma tegevusega keskkonnahoidu nii palju panustanud ning määrus annab liikmesriikidele edaspidiseks selgemad raamid ja eesmärgid.
Seminari esimeses pooles tutvustati ekspertkogudes seni välja töötatud meetmete ettepanekuid, mis puudutavad muu hulgas märgalade taastamist, pärandniitude hooldamist, paisude eemaldamist vooluveekogudelt, mereelupaikade seisundi parandamist, linnade rohealade sidusust ning elurikkust toetavaid võtteid põllumajandus- ja metsamaastikes.
Päeva teises pooles toimusid viie fookusteema arutelud, kus seminaril osalejatel oli võimalik ekspertkogude ettepanekutele tagasisidet anda. Aruteludes keskenduti sellele, kuidas kavandatud meetmeid praktikas rakendada ning milliseid lahendusi ja koostöövorme oleks vaja, et eesmärgid oleksid saavutatavad. Muu hulgas tõstatusid küsimused pikaajalisest rahastusest, maaomanike rollist ning sellest, kuidas tagada, et looduse taastamise eesmärgid oleks eri osapooltele arusaadavad ja praktiliselt elluviidavad.
“Koostame looduse taastamise kava nii, et selle loomises osalevad inimesed ja organisatsioonid, keda kavandatavad meetmed enim mõjutavad. Kaasamise eesmärk on tagasiside kogumise kõrval ka see, et erinevad teadmised, kogemused ja praktilised vaated jõuaksid otsuste kujundamisse võimalikult varases etapis,” sõnab Kiis ja lisab: “Teeme seda kõik koos eelkõige Eesti looduse heaks ja see on ühendav eesmärk kava mõtestamisel.”
Looduse taastamise kava ettevalmistamiseks moodustati seitse ekspertkogu, mille ülesanne oli kirjeldada eri ökosüsteemide hetkeolukorda, sõnastada vajadusel taastamise eesmärgid ning töötada välja võimalikud meetmete ettepanekud. Ekspertkogudesse kuulusid teadlased, valdkondade eksperdid ja ametkondade esindajad.
“Lisaks kaasamisseminaridele ja ekspertkogudele moodustatakse mai ja juuni jooksul viie fookusteema lõikes täiendavalt töörühmad, kuhu kaasatakse enim mõjutatud osapooled. Suve jooksul analüüsitakse kaasamisprotsessi käigus kogutud sisendit, millele järgneb mõjude ja kaasneva kasu hindamine. Eesti eesmärk on esitada looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile käesoleva aasta lõpuks,” ütleb Kiis.
Fookusteemade ekspertrühmade ettepanekuid tutvustasid Kliimaministeeriumist elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma, merendusosakonna nõunik Eda Andresmaa, elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller, elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel, metsaosakonna juhataja Kristi Parro ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Eike Lepmets.
Täpsem info looduse taastamise kava koostamise, ekspertkogude töö, kaasamistegevuste ja seni valminud materjalide kohta on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt SIIT.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
