Eesti soovib pikendada kormoranide jahiaega ja kutsub koos teiste riikidega Euroopa Komisjoni reegleid muutma

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab vajalikuks pikendada kormoranide jahiaega ning alustab selleks arutelu Kliimaministeeriumiga. Praegu on kormoranide küttimine lubatud 1. augustist 30. novembrini, kuid ministeeriumi hinnangul tuleb jahiaega pikendada varakevadisele perioodile, mil linnud naasevad pesitsusaladele, kuid ei ole veel pesitsema asunud.

Praegune jahiaeg algab kalavarude kaitse seisukohalt liiga hilja. Varakevadel avaldavad kormoranid märkimisväärset survet kudevatele kaladele ja noorkaladele ajal, mil kalad koonduvad kudema ning osal liikidel on kudemine juba käimas. See on kriitiline periood, mil kalastik peab saama võimalikult häirimatult paljuneda.

„Eesti ei saa jääda olukorda, kus räägime kormoranide mõjust kalavarule, aga sekkume alles siis, kui kõige tundlikum aeg on möödas. Kui tahame kaitsta kalavaru, rannakalandust ja kohalikku toidutootmist, tuleb tegutseda õigel ajal,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Ministeeriumi hinnangul on jahiaja pikendamine vajalik ja võimalik, kuna sarnast lähenemist rakendavad juba Rootsi ja Taani ning ka Soomes on see plaanis. Jahiaja pikendamiseks annab senisest parema õigusliku aluse uuendatud linnudirektiivi juhis. Jahiaja pikendamine kuni kormoranide sigimisperioodi alguseni vähendaks ka kormoranide paljunemist ning aitaks koos munade õlitamisega saavutada arvukuse languse.

Eestis on alates 2024. aastast kormorane ohjatud munade õlitamisega. Ka 2026. aastal on Keskkonnaamet andnud pesade õlitamiseks lubasid eelmise aastaga sarnases mahus. Tegemist on pikaajalise meetmega, mille eesmärk on populatsiooni stabiliseerimine ja järkjärguline vähendamine. Lisaks on Keskkonnaamet tänavu lubanud kormoranide heidutust Pärnu jõel kudema saabuva vimma ja tindi kaitseks Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini, mille raames on lubatud küttida kuni 200 kormorani.

„Munade õlitamine aitab vähendada järelkasvu, kuid kalavaru kaitsmiseks peab riigil olema võimalik tegutseda ka enne pesitsusperioodi algust. Eesti rannakalandus ja siseveekogude kalandus seisavad surve all, mille üks olulisi tegureid on kormoranide arvukus. Kui me ei suuda kalavarusid tervikuna kaitsta, ei aita ka piirangud kaluritele endile,“ lisas Pärtel.

Kormoranide ohjamise vajadust rõhutab ka Eesti ja Rootsi eestvedamisel Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumine. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt saatsid koos Rootsi ministritega Euroopa Komisjoni keskkonna- ja kalandusvolinikele kirja, millega liitus kokku 16 keskkonna või kalanduse eest vastutavat ministrit kümnest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Kormoranide peamine pesitsuspiirkond on Läänemeri, kuid linnud talvituvad Kesk-Euroopas. Seetõttu puudutab algatus lisaks Läänemere-äärsetele riikidele ka Kesk-Euroopa riike.

Ühispöördumise keskne sõnum on, et kormoranide ohjamiseks on vaja selgemat ja paindlikumat üleeuroopalist raamistikku, milles lihtsustatakse ja ühtlustatakse kormoranide ohjamise võimalusi ning lisatakse kormoran jahilindude nimekirja.

„Kormoranide arvukus ei ole enam ühe riigi mure. Linnud liiguvad üle piiride, pesitsevad Läänemere piirkonnas ja talvituvad Kesk-Euroopas. Killustatud riiklikest lahendustest ei piisa — Euroopa Komisjon peab andma liikmesriikidele selgemad võimalused kormoranide arvukust ohjata. Ministrite ühispöördumise peamine ootus on, et Euroopa Komisjon võtab initsiatiivi tõsiselt ja võtab ette linnudirektiivi muutmise. Selle õigusakti muutmise algatamise pädevus on üksnes Euroopa Komisjonil,“ ütles Pärtel.

Eesti jaoks on teema otseselt seotud ka toidujulgeolekuga, sest kalavaru seis mõjutab rannakalandust, kohalikku toidutootmist ja kalandussektori majanduslikku elujõudu.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teade