Eksperdid: muutuv kliima ja inimeste ning kaupade globaalne liikumine toovad Eestisse uusi terviseohte, milleks peame olema valmis
13. mail toimus Tartus zoonooside ehk loomadelt inimestele kanduvate nakkushaiguste teemaline teabepäev. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) eestvedamisel toimunud sündmusel räägiti nii tuntud zoonootilistest haigustest kui ka uutest riskidest, mille ohjamiseks tuleb arendada valmisolekut ja koostööd erinevate valdkondade vahel.
Just sellisele valdkondade ülesele partnerlusele tugineb teabepäeva läbivaks teemaks olnud „Üks Tervis“ (One Health) lähenemine, mis vaatleb inimeste, loomade ja keskkonna tervist ühtse tervikuna.
Lisaks koostööle on väga olulised ka järjepidevus olemasolevate haigustekitajate jälgimisel ning võime reageerida tõhusalt uutele ja ootamatutele riskidele. Näiteks on Eesti alates 2013. aastast ametlikult marutaudivaba riik, kuid siiski püsib haiguse sissetoomise oht teistest riikidest endiselt kõrge. Samuti peame valvel olema uute haigusetekitajate ilmumise suhtes.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel selgitas: “Seoses globaalse kliimamuutusega liiguvad järjest kaugemale põhja mitmete haiguste edasikandjad nagu puugid, sääsed, kärbsed, parmud, kes kannavad endaga zoonootilisi haigustekitajaid. Seetõttu peame ka Eestis valmis olema ja ära tundma erinevaid eksootilisi haigusi, mida meie laiuskraadil varem pole esinenud.”
Eesti Laborimeditsiini Ühingu kliinilise mikrobioloogia sektsiooni juht Paul Naaber lisas, et lisaks kliimamuutustele põhjustab uute haigustekitajate meieni jõudmist ka inimeste suurem liikuvus – turism troopilistesse piirkondadesse, kontakt sealsete loomadega ning järjest sagenevate konfliktikolletega kaasnev rahvaste ränne.
Haiguspuhangute ennetamisel on kriitiline tähtsus ka laborite võimekusel. LABRISe direktor Heli Reinet tõi esile: “Loomadelt inimestele levivate nakkushaiguste uurimine ja õigeaegne avastamine nõuab laboritelt väga häid tehnilisi võimalusi. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja haigustekitajad muutuvad ning esile kerkivad uued, peame kasutama järjest uuemaid ja täpsemaid uurimismeetodeid. Nii saavad asutused paremini otsustada ja tegutseda, et haiguste levikut ohjata.”
Teabepäeval jäi veel kõlama mõte, et kuigi laboriseire ja tehnoloogilised lahendused võimaldavad haigusi paremini avastada, on inimese teadlikkus ja käitumismustrid kõige otsustavam lüli ohtude ennetamises ja haiguste leviku piiramisel. Lemmikloomade vaktsineerimine ja neile parasiidivastaste ravimite andmine, bioohutuse järgimine farmides, looduses liikudes teadlik käitumine puukide vältimiseks ning haigustunnuste märkamine nii endal kui ka loomadel on kõik osa laiemast ennetusest.
Zoonooside teabepäev tõi kokku üle 360 osaleja ning ettekandeid tegid LABRISe, Eesti Maaülikooli, Põllumajandus- ja Toiduameti, Ravimiameti ja Terviseameti esindajad.
Teabepäev korraldati Euroopa Liidu kaasrahastava projekti „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel” („Setting up a coordinated surveillance system under the One Health approach“) raames, milles Eesti osaleb OH4Surveillance konsortsiumis. Konsortsiumisse kuulub 11 riiki ning juhtpartner on Taani. Projekti rahastatakse programmist EU4Health 2021.
Allikas: Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse 14.05.2026 teade
