Kliimaministeeriumi kodulehel uuenes ülevaade Eesti ehitusmaavarade varustuskindlusest. Uuendusest leiab varade keskmise nõudluse, kaevandatava varu mahu ja prognoosi, kui pikaks ajaks jätkub igas maakonnas vastavat ehitusmaavara.
"Kliimaministeeriumi eesmärk on tagada Eesti ehitusmaavarade varustuskindlus, milleks on vaja aja- ja asjakohast ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest, meie varudest ja vajadustest. Nii saame efektiivsemalt planeerida ja suunata maavarade uurimist ning kaevandamist,“ selgitab Kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.
Kuivkaevu sõnul võib Eesti ehitusmaavarade varustuskindlust hinnata uuendatud andmete alusel üldiselt rahuldavaks, sest enamikes maakondades on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud, kuid osas maavara liikides vajab veel suurendamist.
Kõrgekvaliteedilise lubja- ja dolokivi varustuskindlus Harjumaal ja Raplamaal on endiselt kriitiline, kuid olukord on võrreldes 2025. aastaga vähesel määral paranenud – Harju maakonnas on maavara varustuskindlus tõusnud kaheksalt aastalt kümnele aastale ja Raplamaal viielt aastalt kuuele aastale. Selle on tinginud asjaolu, et kõrgekvaliteedilise lubja- ja dolokivi vajadus on vähenenud.
Samuti näitab Kliimaministeeriumi värske ülevaade, et täiendavalt on vaja tõsta Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlust, mis pole küll võrreldes eelmise aastaga muutunud, kuid varustuskindlus on siiski tagatud kõigest kaheks aastaks. Ka Pärnumaal on ehitusliiva varustuskindlus kriitilise piiri lähedal – ehitusliiva on Pärnumaal tagatud ligikaudu üheteistkümneks aastaks. Selle põhjuseks võib lugeda Rail Balticu ja Libatse-Nurme 2+2 teelõigu ehitusega seoses prognoositav suurem vajadus ehitusliiva järele.
Väga kriitiline on olukord ehitusliiva varustuskindlusega Järvamaal, kus maavara jätkub kõigest üheks aastaks. Põhjuseks on kordades suurenenud vajadus Mäo-Imavere 2+2 teelõigu ehitamise tõttu. Ehitusliiva puudujääki Järvamaal saaks leevendada naabermaakondade varude arvelt, näiteks kasutades Jõgeva- ja Viljandimaa ehitusliiva varusid.
Varustuskindluse pikemaajaliseks tagamiseks on riik algatanud Harju maakonnas maavarade teemaplaneeringu, mille eesmärk on koostöös erinevate osapooltega määratleda alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Lühiajaliselt aitavad varustuskindlust suurendada täiendavad load ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Tegemist on pideva protsessiga, kus koostöös Keskkonnaameti, ettevõtete, kohalike omavalitsuste ning huvitatud osapooltega leitakse lahendusi, kas ja kuidas tegevusi lubada.
Kuna kõiki ehitusmaavarade liike igas maakonnas ei leidu või leidub väikses mahus, tuleb arvestada ka naabermaakondade võimalustega. Varustuskindluse tagatuse tõstmisel on tarvis läbi viia maavarade uuringuid ja kaardistamist, mis annavad informatsiooni, kas, millises koguses ja kvaliteediga maavara kuskil leidub. Sobiva asukoha leidmisel on kaevandamisloa taotlemisel vaja kokku leppida võimalused ja tingimused nii taotlejal, kohalikul omavalitsusel, Keskkonnaametil kui teistel huvitatud osapooltel.
Eesti ehitusmaavarade varustuskindluse ülevaate leiab ministeeriumi kodulehelt SIIT ja sisaldab teavet iga maakonna kohta, sealhulgas nõudluse prognoosi ning infot liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi varude kohta.
Allikas: Kliimaministeeriumi 12.05.2026 pressiteade
