Valminud on iga-aastane kaardilugu möödunud aastal looduskaitselistes objektides toimunud muudatustest. Tegemist on järjekorras juba kaheksanda ülevaatega, mis koostatakse just looduskaitsekuu alguseks, mille tänavuseks teemaks on „Avasta Eestimaad!“, kutsudes inimesi märkama kodumaa loodusväärtusi. Keskkonnaagentuuri värske kaardilugu annab ülevaate Eesti looduse mitmekesisusest ja kaitstavatest väärtustest. Viimane peatükk on pühendatud looduskaitsekuu teemale, tuues esile põnevaid paiku, matkaradu ja avastamisvõimalusi üle Eesti.

Kaardilugu „Looduskaitse arvudes 2025“ toob välja muudatused kõigis kaitstavate objektide kategooriates: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, lõheliste kudemis- ja elupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad objektid. Lisaks leiab kaardiloost infot nii I kaitsekategooria liikide kui 2026. aasta liikide leviku kohta.

2025. aasta lõpu seisuga oli Eesti maismaast (koos suurte järvedega) kaitse all 21% ning merealast 28,1%. Kaitstavaid loodusobjekte oli kokku 4 657 kogupindalaga 1 658  779 ha, moodustades 23,5% Eesti kogupindalast (maismaa koos territoriaalmerega). Võrreldes 2024. aastaga on 2025. aasta lõpu seisuga tulnud juurde 151 kaitstavat loodusobjekti, kogupindala on suurenenud 8 656 ha võrra. Suurimad muudatused toimusid püsielupaikade ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide statistikas. Muus osas muudatusi ei toimunud.

2025. aastal suurenes püsielupaikade arv 151 võrra, pindala kasvas 7 608 ha võrra. Sealjuures võeti kliimaministri määrusega kaitse alla 30 uut püsielupaika kõre, kivisisaliku, lendorava ja metsise kaitseks. Ülejäänud muutused pindalades ja arvudes toimusid looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete püsielupaikade arvelt. 

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte lisandus Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) viis ja pindala suurenes 1 394 ha võrra. 2025. aastal lisandus kaks Haapsalu linna objekti (Paralepa ja Valgevälja metsa kaitsealad), Ritsike palo maastikukaitseala Kanepi vallas ning Harku metsa ning Vääna-Jõesuu maastikukaitsealad Harku vallas.

31.12.2025 seisuga oli EELISesse kantud 509 kavandatavat kaitseobjekti kogupindalaga 1 116 173 hektarit. Kehtivate kaitsealadega mittekattuvate kavandatavate objektide pindala oli sellest 370 004 ha. Kõige rohkem on kavandatavate objektide seas püsielupaiku (235) ja looduskaitsealasid (70). Püsielupaikadest omakorda 92 on plaanitud metsise kaitseks.

2025. aastal lisati I kaitsekategooria liikide loetellu käpalised leeder-sõrmkäpp ja sale tanukeel ehk alates 2025. aastast kuulub I kaitsekategooriasse 66 liiki. Võrreldes eelneva aastaga tõusis EELISes arvel olevate I kategooria liigi leiukohtade arv 3 033-lt 3 120-le.

Kaardiloost leiab ülevaate ka 2026. aastal aasta liikideks valitud liikide vaatlusandmed, kelleks tänavu on: siil (harilik siil, kaelussiil), piiritaja, lest, harilik haab, limatünnik, pruunikas pesajuur, harilik vesisammal, nõgeseliblikas ja suur-haavasikk.

2026. aasta looduskaitsekuu teemale pühendatud kaardiloo viimasest peatükist leiab ülevaate erinevatest matka-, õppe- ja loodusradadest ning matkateedest. Eraldi tähelepanu on pööratud pikkadele matkateedele, rabade avastamisvõimalustele ning looduslike pühapaikade ja ürglooduse objektide läheduses kulgevatele radadele.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 12.05.2026 pressiteade