Leitud õmblusmasin. Foto autor: Carola Kanarbik

Kaevamised. Foto autor: Risto Lehiste

Sel nädalal lõppes Siuru kultuurikeskuse arheoloogiliste uuringute esimene etapp. Tulevase kultuurikeskuse ehitusala keskosas tulid päevavalgele 18. sajandi kultuurkiht ning nelja 19.–20. sajandil püstitatud hoone vundamendid ja keldriruumid.

Vastavalt uuringukavale on jõutud 1,7–2,3 meetri sügavusele, kus paljandunud kultuurkiht sisaldab 18. sajandi leide, sealhulgas Hiina päritolu portselannõude, Hollandis valmistatud fajanssanumate, kohalikku päritolu keraamiliste nõude ning erinevate klaasanumate katkeid.

Maapinnast tulid nähtavale nelja teise maailmasõja eelsetel linnaplaanidel kajastuva hoone vundamendid. Kaevandi Poe tänava poolses osas paljastunud betoonseintega kelder pärineb ilmselt 1920. aastate algul ehitatud kahekorruselisest tellishoonest, mis esineb veel 1946.–47. aastatel tehtud fotodel. 1951. aastaks on see kelder rusude tasandamisel täidetud. Rusudest leiti mitmeid 20. sajandile iseloomulikke esemeid, sh õmblusmasin (vt lisatud fotot), mis ilmselt näitab, et mainitud kahekorruselises majas asus saapatööstus.

Tartu Linnamuuseumi arheoloogiavaldkonna juhi Arvi Haagi sõnul on uuringud kulgenud üldiselt ootuspäraselt. “Teadsime, et kinnistu sisemuses on asunud väiksemaid kõrval- ja tootmishooneid, kuid betoonseintega keldri paljastumine tuli üllatusena. Kogutud leiud aitavad täpsustada nende kinnistute kasutamist 20. sajandil ning tunnistavad piirkonna hävingut teises maailmasõjas. Jääme huviga ootama, mis selgub algavate arheoloogiliste kaevamiste tulemusel,“ lisas Haak.

Turuhoone-poolses nurgas leitud kahe hoone vundamendid ja keldriruumid vastavad samuti hästi teise maailmasõja eelsetel linnaplaanidel ja aerofotodel esinevate hoonete kujule. Leiti ka betoonpõrand, mis võib pärineda varjualusest. Kaevandi lõunanurgast leiti üks kahe keldriruumiga hoone maakividest ja tellistest vundament. Hoovialal avastati kaevuasemed ja prügiaugud.

Kogutud esemeleidude hulgas oli ka neli nõukogude päritolu süütepommi kesta, mis on tunnistus õhurünnakust, mis tabas kvartalit Teise maailmasõja ajal. Rusu seest tuli päevavalgele purunenud autoosi, purunenud olmeesemeid ja ilmselt varikatuste sepisilustustega metallsilluseid. Sulanud tuletõrjevoolikute otsad pärinevad ilmselt uuringualast Vabaduse pst pool asunud pritsumajast.

Tartu Linnamuuseumi kogud täienesid ka mitmete tervena säilinud klaaspudelitega. Seniste leidude ja ka sügavamal asuvate ladestuste täpsem iseloom selgub edasistel uuringutel.

OÜ Arheox arheoloogid alustavad praeguse kaevendi alal varasemate ladestuste käsitsi uurimist lähinädalatel. Kaubamaja-poolses küljes jätkub 19. ja 20. sajandi ladestuste masinatega eemaldamine hiljemalt juuli alguses.

Ehitusmasinatega kaevetöid korraldab OÜ Ehitustrust. Sellega kaasneb arheoloogiline jälgimine Tartu Linnamuuseumilt.

2024. aastal toimusid Siuru tulevases asukohas arheoloogilised eeluuringud, mis tõestasid arheoloogiliselt väärtusliku kultuurkihi olemasolu. Eeluuringu põhjal võib uuritava kultuurkihi paksus jääda vahemikku 1,6–2,6 m ning see on kujunenud hiljemalt alates 15. sajandist, ehkki eeluuringutel koguti ka mõned varasemad leiud.

Allikas: Tartu LV 07.05.2026 teade