Kuna tehisintellekt kujundab Euroopa majandust kiiresti ümber, võib see meie jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist kas kiirendada või aeglustada. Kaks värsket EEA (European Environment Agency) ülevaadet analüüsivad, kuidas teadlik poliitikakujundus aitab sellest muutusest maksimaalset kasu saada ning milliseid kompromisse tuleb teha olukorras, kus keskkonnakoormust tuleb samal ajal vähendada.

EEA ülevaated „Euroopa kaksikülemineku suunamine – digitaliseerimise võimalused ja väljakutsed jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel“ ning „Tehisintellekt ja kestlik tarbimine Euroopas“ näitavad, et digitaliseerimine ja tehisintellekt võivad tuua mõõdetavat keskkonnakasu, kui need on kooskõlas kestlikkuse eesmärkidega. Digitehnoloogiad saavad tõhustada keskkonnaandmete kogumist ja analüüsi, toetada efektiivsemaid tööstusprotsesse, võimaldada nutikamaid energia- ja transpordisüsteeme ning suunata tarbimis- ja hankeotsuseid väiksema süsinikujalajäljega ja ressursitõhusamate valikute poole.

Tarbijaturgudel võib tehisintellekt parandada toodete ja teenuste kohta kättesaadavat infot ning toetada kestlikumaid ostu- ja hankeotsuseid nii avalikus kui ka erasektoris. Laiemalt aitab see optimeerida tarneahelaid ja logistikat, vähendades ressursside kasutust.

Samas rõhutavad ülevaated, et tehisintellekt ja digitaliseerimine on murrangulised tehnoloogiad, mis muudavad kiiresti majanduse toimimist, tarbimist ja väärtusahelaid. Ilma selge poliitilise suunata võivad need hoopis suurendada energia- ja materjalikasutust, soodustada ressursimahukaid ärimudeleid, kasvatada sõltuvust teistest riikidest ning süvendada sotsiaalset ebavõrdsust. Seetõttu ei piisa pelgalt efektiivsuse kasvust, et keskkonnakoormust tegelikult vähendada.

Andmekeskuste kiire laienemine iseenesest kasvatab nõudlust energia, vee ja kriitiliste toormaterjalide järele, nagu näitavad andmed ülevaates „Tehisintellekt ja kestlik tarbimine Euroopas“. Ülevaade „Euroopa kaksikülemineku suunamine“ kinnitab seda pilti, leides, et andmekeskused, võrgud ja seadmed koos tekitavad kasvava keskkonnajalajälje, mida ainuüksi tõhususe suurenemine tõenäoliselt ei korva.

Ülevaated ilmuvad ajal, mil geopoliitiline konkurents ja majanduslik ebakindlus kasvavad. Digitehnoloogiaid ja tehisintellekti nähakse üha enam Euroopa konkurentsivõime ja iseseisvuse võtmeteguritena. EEA rõhutab, et kaksikülemineku – kombineeritud jätkusuutlikkuse saavutamise ja digipöörde – suunamine ei ole seega mitte ainult keskkonnaalane, vaid ka strateegiline väljakutse, mis nõuab läbimõeldud otsuseid nii innovatsiooni suunamisel kui ka selle reguleerimisel.

Need järeldused on olulised ka Euroopa Liidu peamiste poliitikate elluviimisel, sealhulgas ELi tehisintellekti määrus, mis seab reeglid tehisintellekti arendamisele ja kasutamisele. Samuti toetavad need laiemat suunda, kus digitaliseerimine on majanduse konkurentsivõime keskmes, toetades samal ajal kaksikülemineku eesmärke.

EEA rõhutab, et digipoliitika, tarbimise suunamine ja keskkonnaeesmärgid peavad olema paremini kooskõlas. Ainult nii saab tagada, et Euroopa digipööre toetaks kliimaneutraalsust, ressursitõhusust ja pikaajalist vastupanuvõimet.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 05.05.2026 pressiteade